7 olulist asja, mida teada päevitamisest ja päikesekaitsest

  1. Maapinnale jõudvast UV-kiirgusest 5% on UVB ja 95% UVA
    Päikesest tuleneva kiirguse üks osa on ultraviolettkiirgus, mis lainepikkuse järgi jaotatakse UVA, UVB ja UVC kiirguseks.   Osoonikiht peab kinni pea kogu UVC kiirguse, seepärast muretsema ei pea (muretsema peab osoonikihi säilimise pärast). Samuti peab osanoonikiht kinni enamiku UVB kiirgusest. Kinni aga ei pea pikema lainepikkusega UVA-kiirgust, mille doos ei sõltu aasta- või kellaajast ning näiteks ei pea seda kinni ka enamik aknaklaase. UVB osalt neeldub osoonikihis, osalt jõuab maapinnale. Selle mõju on intensiivsem keskpäeval ja mida lähemal ekvaatorile (loogiline, sest kiirte teekond läbi osoonikihi on nii kõige lühem ja neeldumist toimub kõige vähem).
  2. UVB põhjustab päikesepõletust ja DNA kahjustust
    Päikesekaitsest juttu tehes on üldiselt tähelepanu just sellel kiirgusel. UVB-l on rakkude DNA-d kahjustav otsene toime, see tekitab põletikku ning nõrgendab koheselt immuunreaktsioone. Naha kui suurima organi peamine ülesanne ongi meid kaitsta, mistõttu liigse UV-koormuse puhul läheb hulk energiat kaitseks ja kahjuga võitlemiseks.
    Liigse UV-kiirguse vastu toodame me melaniini, mis tumeda värvuse tõttu neelab UV-kiirgust, samuti toimib see antioksüdandina.  Lisaks on organismil veel hulk kaitsemehhanisme, näiteks toimub pidevalt DNA-kahjustuste parandamine eri ensüümide abil, antiüksüdandid neutraliseerivad UV-kiirgusel tekkinud vabasid radikaale, samuti võib marrasnahk ajapikku muutuda paksemaks, et paremini meid kaitsta.
    Oluline on meeles pidada, et UVB kiirgusdoos sõltub kella- ja aastaajast ning liialdamine viib naha stressi, selle kaitsevõime langeb koheselt ja risk mutatsioonideks ning nahavähiks suureneb kordadega.
  3. UVA jõuab pärisnahka, kahjustab kollageeni ja elastiini, tekitab ajapikku kortse
    Pikema lainepikkusega UVA jõuab aga pärisnahka ning selle DNA-kahjustav mõju pole sedavõrd otsene kui UVB-l. Küll aga tekitab UVA neeldumine pärisnahas kergesti reageerivaid ühendeid, mis kahjustavad nahale prinkust andavat kollageeni ja elastiini. Mitmed uuringud tõmbavad suurima seose UVA ja väga ohtliku melanoomi vahele.
    Vabade radikaalide kahjustav mõju ei ilmu kohe, aga ilmumata see ei  jää. Kuna UVA on peamine kiirgusvorm solaariumis, siis 20ndates tehtud solaariumivannid ilmutavad end 30ndates saabuva nahalõtvuse näol. Kahjulikud vabad radikaalid vallanduvad eriti aga siis, kui UV-kiirgusega koos kasutada keemilisi isepäevituvaid kreeme, mida me kohe kindlasti ei soovita teha.
    Oluline on mitte liialdada UV-kiirgusega, sest päikesel on ka positiivne mõju keha vastupanuvõime suurendamise, D-vitamiini sünteesi ja hea tuju näol (endorfiinid!). Päikesevann olgu mõistliku pikkusega, nii et pärast pole väsinud tunnet peal.
  4. SPF ei määra ära, millal ja kaua päikese käes olla võib. Sina määrad!
    SPF ehk sun protection factor on süsteem, millega näidatakse ära naha kaitsevõime suurenemine UVB vastu. SPF ei ole seotud regulatsiooni tasemel üldse UVA kiirgusega. Kaitset nahale saadaks üldiselt kahel viisil: kasutatavad kemikaalid neelavad UV-kiirgust või peegeldavad nahalt tagasi.
    Konkreetse toote SPF numbri arvutamiseks tehakse katse, kus ruutmeetrile nahale kantakse 2mg kreemi, mis tähendab ca 40g kreemi keha kohta. Sellist kogust tavaliselt me keegi ei kasuta.  Leidmaks ohutu päevitusaeg tuleb võrrandi osadeks võtta nii päikese kõrgusest sõltuv UVB intensiivsus, nahale kantud kreemi hulk kui nahatüüp. Kui pudelil on SPF15 ja võiks arvata, et see suurendab põletuseta päevitusaega 15 korda, siis tavapraktikas võib pigem selle numbri jagada kolmega.
  5. Melaniin ja päevitumine kui kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu. Mida on oluline teada?
    Nahale värvust andev melaniin moodustub marrasnaha ja pärisnaha vahel asuvates rakkudes, mida kutsutakse melanotsüütideks. Päevitumine on molekulaarsel tasandil mitmeetapiline ning eesmärk on naha kaitsevõime tõstmine läbi suurenenud melaniini koguse, mis absorbeerib kahjulikku UV-kiirgust ja neutraliseerib vabasid radikaale. Oluline on meeles pidada, et koheselt tekkiv jume on seotud melaniiniga, mis meil nahas juba olemas on ja mis tumeneb kiirguse toimel.
    Lisakaitset pakkuv melaniin aga luuakse nahas 2-3 päeva pärast päikesekiirgusega kokkupuudet (delayed tanning faas), ning selleks on vaja UVB kiirgust. Mistõttu soojamaa reisideks ettevalmistumine solaariumis on täiesti mõttetu, kuna solaariumis saadakse vaid UVA kiirgust ja see ei loo soovitavat kaitset. Enamasti 40+ tekkivad pigmendilaigud on seotud suurte UVA doosidega ja naha loomuliku vananemisega, mistõttu on kiirguse vältimine profülaktiliselt oluline.
  6. Mitmed UV-kiirgust absorbeerivad ained kahjustavad nii organismi kui vee-elustikku
    Uuringud on näidanud, et vitamiin A vorm retinyl palmitate kahjustab nahka, vallandades hulga vabasid radikaale pärast kokkupuudet UV-kiirgusega ja on potentsiaalselt vähiriski suurendava toimega. Väga paljudes päevitustoodetes on koostises oxybenzone, parabeenid või parfüümained, mis kõik UV-kiirgusega kokkupuutel omavad nahal negatiivset mõju. Olgu selleks siis rakukahjustusi põhjustavad vabad radikaalid, hormonaalsed muudatused või allergia.
    Nii mineraalsed kiirgusblokaatorid kui keemilised blokaatorid mõjuvad halvasti vee-elustikule, erandiks on mitte nano tsinkoksiid. Kemikaalid mõjuvad mürgiselt mere fütoplanktonile, koorikloomadele, vetikatele ja kaladele.
  7. Orgaaniliste õlide kaitsevõimet tuleb veel uurida
    Hulk inimesi on enda jaoks avastanud, et mitmed looduslikud õlid omavad kerget päikesekaitset ja üha enam tuleb ka tooteid juurde, mis seda kaitset lubavad. Teadusuuringuid, mis midagi väga kindlalt väidaks, on selles osas aga vähe. Samas on internet täis artikleid, mis lubavad väga kõrgeid SPF numbreid erinevatele õlidele.

Liitu meie uudiskirjaga ja leiad kaks korda kuus postkastist LUMI eripakkumised ning nahka tervistava hooldusnõu.