Ilu-uni ja une müüdid 💤

Märt Miljan, LUMI kaasasutaja
Kene Vernik, unetehnoloog ja raamatu “Hea une teejuht” autor

Iga uni on ilu-uni

Öösel nahk taastub, seda teame kõik, aga et nahk jõuaks taastumisfaasi, kus toimub rakkude uuenemine, on oluline, et keha oleks lõpetanud stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini tootmise. Uuringud näitavad, et tänapäeval see nii pole, suurel hulgal jääb ka ööseks kortisooli tase liiga kõrgeks, mis omakorda lagundab elastust andvat kollageeni nahas.

Meil on raske end päeva lõpuks välja lülitada ja sellepärast on ka uni paljudel katkendlik. Lahenduseks on teadlik lõõgastumine, nutiseadmete õigeaegne väljalülitamine ja nahale tooted, mis neutraliseerivad stressihormoone. LUMI Superbloom ööseerum just selline ongi. Vetikate ekstrakt seerumis neutraliseerib kuhjuva koritsooli kahjuliku mõju ja nahk saab liikuda “ilu-uneks” kutsutud sügavasse faasi, kus toimub kudede taastumine.

Inimene vajab öösiti keskmiselt kaheksa tundi und

Inimese uni on väga individuaalne. Uneteadlased ütlevad, et inimene vajab päevaseks funktsioneerimiseks keskmiselt 6,5 kuni 9 tundi und. See ei ütle meile väga palju ja kõige paremini näitab meie unekvaliteeti ja unevajadust meie päevane enesetunne.

Seega, ei ole õige öelda, et me kõik vajaksime vähemalt 8 tundi und. Isegi, kui me magame 8 tundi ja meie tegelik vajadus on hoopis 10 tundi, siis see 8 tundi meid ei aita. Need, kes vajavad aga oluliselt vähem, ei pea end kindlasti suruma kaheksaks tunniks voodisse.

Meie bioloogilise unekella loovad meie esivanemad – geenidel on suur mõju. Unevajadust mõjutavad ka meie vaimne ja füüsiline tervislik seisund, toitumine, kehaline aktiivsus, keskkond, unehügieen ning vanus.

Nahk tahab öösel hingata ilma kreemita?

Ei pea paika. Naha pealmine kiht (0.25-0.40 mm) saab tõesti hapniku õhust, kuid ei surnud rakud kõige peal või õli sisaldav toode ole selleks mingiks takistuseks. Hapnik liigub kergesti läbi naha lipiidide või õli sisaldava toote. Nahk vajab eelkõige just öises taastumise faasis toitaineid, vitamiine ja antioksüdante.

Samas on kõige olulisem enesetunne ja kui tunned, et ühtegi toodet ei taha, siis nii sulle ka õige on!

Päevased uinakud on ajaraisk ja nendest ei ole palju kasu

Päevaseid uinakuid tuleb teha õigel ajal ja õige pikkusega. Kui me tahame säilitada oma õhtust und, siis soovitatakse teha powernap’e ehk lühiuinakuid, mis võiksid kesta kuni 25 minutit. Selle ajaga ei jõua inimene sügavasse unne ega riku ära oma öist unegraafikut. Lühiuinakut võib teha igapäevaselt, soovitatavalt enne 16.00.

Kui unetunde on oluliselt vähem öösel, kas siis reisimise või öötöö tõttu, siis soovitatakse teha tsükliuinakuid, mis kestavad 1,5 tundi. Selle ajaga jõuab inimene ka sügavasse unne, mis annab talle piisavalt energiat. Tsükliuinakut ei tohiks teha siis, kui me soovime õhtul õigel ajal magama jääda. Pikad uinakud lõhuvad meie und öösel ja raskendatud on magama jäämine. Tsükliuinak võiks samuti toimuda enne lõunat või vahetult enne öötööd õhtul.

Öine nahahooldus olgu õlivaba?

Öisel nahahooldused pole eripäraseid kitsendusi võrreldes päevasega. Hapnik liigub paremini just läbi õli sisaldava toote. Mõistlik on õhtuti nahk ja poorid puhastada, et meik ei ärritaks ega ummistaks poore. Oluline on leida toode, mis vastab su naha vajadusele. Olgu see siis niisutus, elavdamine või silumine.

Mida vanemaks inimene saab, seda vähem und ta vajab

Viimased teadusuuringud ütlevad, et vanemate inimeste uni on palju mõjutatud sellest, kuidas me noorena oleme maganud. Kui me oleme oma und lõhkunud erinevate põhjustega, siis meie üldine tervis on saanud kannatada ja selle tõttu magatakse ka vähem. Veel tuuakse välja, et vanusega väheneb meie unehormooni, melatoniini tootmine, mis mõjutab une pikkust. Teiseks põhjuseks tuuakse välja vanemate inimeste halvenenud tervis, mis ei lase magada.

On toodud välja ka see, et vanemate inimeste unehügieen on väga halb. Pidevalt pikutatakse päevasel ajal, mis ei ole kasulik öisele unele. Uinakud on olulised, kuid nad ei tohi olla väga pikad. Kõik need eelnevad asjaolud lühendavad vanemate inimeste und. Füsioloogiliselt, tegelikult ei lühene aga ööuni oluliselt, kõigest mõned protsendid ja seda peamiselt sügava une arvelt. Seega, kui inimesel on hea tervis ja hea unehügieen, siis võib ta ka vanemas eas pika ööune saavutada.