Kirjeldus

Mis teeb unest ilu-une?

Öösel nahk taastub, seda teame kõik, aga et nahk jõuaks taastumisfaasi, kus toimub rakkude uuenemine, on oluline, et keha oleks lõpetanud stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini tootmise. Uuringud näitavad, et tänapäeval see nii pole, suurel hulgal jääb ka ööseks kortisooli tase liiga kõrgeks. Meil on raske end päeva lõpuks välja lülitada ja sellepärast on ka uni paljudel katkendlik. Lahenduseks on teadlik lõõgastumine, nutiseadmete õigeaegne väljalülitamine ja nahale tooted, mis neutraliseerivad stressihormoone. Ööseerum just selline ongi. Vetikate ekstrakt seerumis neutraliseerib kuhjuva koritsooli kahjuliku mõju ja nahk saab liikuda ilu-une kutsutud sügavasse faasi.

Mis puhul haarata Superbloom ööseerumi järgi?

• Stressi ja vananemise ilmingud nahal või kui soovid neid ennetada. Näiteks lõtvunud või kortsukestega nahk, tuhm toon, vähene elujõud.
• Pigmendilaigud, st melaniini ebaühtlane jaotumine nahas
• Aknearmid ja ebaühtlane nahatoon, punetus.

Ööseerum lisab sära, ühtustab tooni ja silendab

KOHESELT on tulemuseks hommikune värske sära ja kirkam jume.
AJAPIKKU avaldub kortse silendav, tooni elustav ja kollageeni tootmist ergutav toime.

Nahk saab pehme, nooruslikum ja pringim.

Kuidas saada ööseerumist maksimum?

Kuidas nahk seerumiks ette valmistada? Oluline on nägu enne seerumit puhastada, et toimeained liiguksid võimalikult kiiresti ja sügavale nahka. Ettevalmistuseks eemalda meik, puhasta nahk ja vajadusel toniseeri.

Kuidas seerum peale kanda? Soovitame seerumit näole kanda enne ööund. Lase pumbatäis toodet sõrmedele või peopessa ja seejärel kanna see õrnalt masseerides näole. Massaaži osa ei maksa üle mõelda, oluline on alt ülesse liigutused ja mõnusat tunnet tekitav surve. Massaaž ergutab vere- ja lümfiringet, su käte enda sookus avab enam poore. Seerum liigub sügavale nahka ning sind ennast valdab mõnus lõdvestunud tunne.

Kas seerumit kasutada igapäevaselt või kuurina? Seda on raske ühese soovitusena anda, sõltub naha seisukorrast. Soovitame alustada kuurina ja järgida naha reageerimist. Kui saavutad soovitud tulemuse, siis korda kuuri mõne kuu pärast. Soovi korral võib seerumit kasutada ka igapäevaselt.

Kas seerumile võib järgneda kreem? Seerumile võib kindlasti peale kanda ka niisutuskreemi, ku nahk on niiskusvaene. Oma olemuselt ei vii seerum nahka lisaniiskust, nagu seda teevad niisutuskreemid. Seerumil on eelkõige uuendav, ühtlustav ja silendav mõju.

Uuendav öine supertoit

C-vitamiin, vetikate ekstrakt, skvalaan ja kanepiseemneõli.

C-VITAMIIN ergutab nahka kollageeni tootma ja ühtlustab nahatooni. On olemas kaks peamist C-vitamiini vormi kosmeetikas: askorbiinhape ja askorbüül palmitaat. Esimene on see, mida pannakse tootesse nt 30%. Meie kasutame tootes askorbüül palmitaati ja seda on ööseerumis 0.3%.

Mis on nende kahe aine erisus? Askorbiinhape (L-Ascorbic Acid) on veeslahustuv C-vitamiin, mis on suhteliselt ebastabiilne (reageerib valgusele, hapnikule, teistele ainetele). Seetõttu peab seda tootes palju olema. Nt 30% seda hapet tootes tagab, et miski jõuab ikka päriselt nahka ja teeb seal oma kasulikku tööd. Samas võib askorbiinhape olla nahka ärritav, tema säilitamine on keerukam ja reageerimine teiste ainetega tõenäolisem. Askorbüül palmitaat, mida meie kasutame, on C-vitamiini ester, mis lahustub vaid õlis ja ei ärrita nahka. Väga stabiilne ühend, mida ei mõjuta teised ained, hapnik jne. Kuna on rasvlahustuv, siis siseneb kergesti lipiidkihti, et võidelda vabade radikaalidega. Oleme teinud oma valiku C-vitamiini estri osas, kuna see on mõjusam ja tooteid saavad kasutada ka tundliku nahaga inimesed.

E-VITAMIIN JA ROSMARIINI EKSTRAKT. Mõlemad on tugevad antioksüdandid. C-vitamiin segatuna E-vitamiiniga annab sünergeetilise efekti, nende kahe koosmõju on suurem kui mõlemad ained eraldi.

VETIKATE EKSTRAKT neutraliseerib kortisooli ja adrenaliini vanutava mõju (tavaline nähtus tänapäevase elutempo juures) ning laseb nahal ööunest saada taastumismaksimumi.

KÜLMPRESSI KANEPISEEMNEÕLI. Parimas vahekorras oomega rasvhapped, lisaks vitamiinid, fütosteroolid, klorofüll ja antioksüdandid. Õli toidab, niisutab ja ergutab nahka uuenema. 80% ulatuses sisaldab küllastumata rasvhappeid, mida keha ise toota ei suuda, aga millel on ülioluline roll rakumembraanide peamise ehituskivina. Rasvhapped hoiavad rakumembraanid elastsed-liikuvad, parandavad rakkudevahelist energiavahetust ja toitainete omastamist.

Kanepiõli parandab naha naha võimet hoida kinni niiskust. Õli on väga kerge, imendub kiiresti ega ummista poore. Suure linoolhappe sisalduse tõttu sobib see aknelisele ja rasusele nahale.

LUMI teeb koostööd kohalike mahekanepi kasvatajatega Eestis. Seemnetest pressitakse õli vahetult enne kreemi kokku segamist, nii on garanteeritud õli maksimaalne värskus ja bioaktiivainete küllasus.

SKVALAAN on naha lipiidkihi komponent. Kasutame oliivist saadud skvalaani, mis parandab naha kaitsekihti, jätab naha siidiseks ja muudab selle elastsemaks. Skvalaan aitab kaasa rakkude taastumisele, vähendades seega vananemise märke.

Küsimused öise nahahoolduse osas

Kas nahk tahab öösel hingata ilma kreemita?
Ei pea paika. Naha pealmine kiht (0.25-0.40 mm) saab tõesti hapniku õhust, kuid ei surnud rakud kõige peal või õli sisaldav toode ole selleks mingiks takistuseks. Hapnik liigub kergesti läbi naha lipiidide või õli sisaldava toote. Nahk vajab eelkõige just öises taastumise faasis toitaineid, vitamiine ja antioksüdante.
Samas on kõige olulisem enesetunne ja kui tunned, et ühtegi toodet ei taha, siis nii sulle ka õige on!

Kas peab paika, et öine nahahooldus olgu õlivaba?
Öisel nahahooldused pole eripäraseid kitsendusi võrreldes päevasega. Hapnik liigub paremini just läbi õli sisaldava toote. Mõistlik on õhtuti nahk ja poorid puhastada, et meik ei ärritaks ega ummistaks poore. Oluline on leida toode, mis vastab su naha vajadusele. Olgu see siis niisutus, elavdamine või silumine.

 

KOLM MÜÜTI UNE KOHTA

Kene Vernik, unetehnoloog

Päevased uinakud on ajaraisk ja nendest ei ole palju kasu.

Päevaseid uinakuid tuleb teha õigel ajal ja õige pikkusega. Kui me tahame säilitada oma õhtust und, siis soovitatakse teha powernap’e ehk lühiuinakuid, mis võiksid kesta kuni 25 minutit. Selle ajaga ei jõua inimene sügavasse unne ega riku ära oma öist unegraafikut. Lühiuinakut võib teha igapäevaselt, soovitatavalt enne 16.00.

Kui unetunde on oluliselt vähem öösel, kas siis reisimise või öötöö tõttu, siis soovitatakse teha tsükliuinakuid, mis kestavad 1,5 tundi. Selle ajaga jõuab inimene ka sügavasse unne, mis annab talle piisavalt energiat. Tsükliuinakut ei tohiks teha siis, kui me soovime õhtul õigel ajal magama jääda. Pikad uinakud lõhuvad meie und öösel ja raskendatud on magama jäämine. Tsükliuinak võiks samuti toimuda enne lõunat või vahetult enne öötööd õhtul.

Inimene vajab öösiti keskmiselt kaheksa tundi und.

Inimese uni on väga individuaalne. Uneteadlased ütlevad, et inimene vajab päevaseks funktsioneerimiseks keskmiselt 6,5 kuni 9 tundi und. See ei ütle meile väga palju ja kõige paremini näitab meie unekvaliteeti ja unevajadust meie päevane enesetunne.

Seega, ei ole õige öelda, et me kõik vajaksime vähemalt 8 tundi und. Isegi, kui me magame 8 tundi ja meie tegelik vajadus on hoopis 10 tundi, siis see 8 tundi meid ei aita. Need, kes vajavad aga oluliselt vähem, ei pea end kindlasti suruma kaheksaks tunniks voodisse.

Meie bioloogilise unekella loovad meie esivanemad – geenidel on suur mõju. Unevajadust mõjutavad ka meie vaimne ja füüsiline tervislik seisund, toitumine, kehaline aktiivsus, keskkond, unehügieen ning vanus.

Mida vanemaks inimene saab, seda vähem und ta vajab.

Viimased teadusuuringud ütlevad, et vanemate inimeste uni on palju mõjutatud sellest, kuidas me noorena oleme maganud. Kui me oleme oma und lõhkunud erinevate põhjustega, siis meie üldine tervis on saanud kannatada ja selle tõttu magatakse ka vähem. Veel tuuakse välja, et vanusega väheneb meie unehormooni, melatoniini tootmine, mis mõjutab une pikkust. Teiseks põhjuseks tuuakse välja vanemate inimeste halvenenud tervis, mis ei lase magada.

On toodud välja ka see, et vanemate inimeste unehügieen on väga halb. Pidevalt pikutatakse päevasel ajal, mis ei ole kasulik öisele unele. Uinakud on olulised, kuid nad ei tohi olla väga pikad. Kõik need eelnevad asjaolud lühendavad vanemate inimeste und. Füsioloogiliselt, tegelikult ei lühene aga ööuni oluliselt, kõigest mõned protsendid ja seda peamiselt sügava une arvelt. Seega, kui inimesel on hea tervis ja he aunehügieen, siis võib ta ka vanemas eas pika ööune saavutada.