Antud artikkel on valminud koostöös Eesti juhtiva ennetava meditsiini kliiniku Happy Aging Kliinikuga. Nii nagu LUMI, keskendub ka Happy Aging teaduspõhistele lahendustele, et ennetada enneaegse vananemise märke ilma kosmeetilise kirurgiata.

 

Alates hetkest, mil me siia maailma sünnime, kuni viimase hüvastijätuni, on meie elus ainult üks kindel asi – muutus. 

Meie teekond läbi elu kulgeb pidevalt muutuvate olude keskel, kus kõige märgatavamad muutused toimuvad kehas: lapsepõlve tormiline kasv, noorukiea keerukused, täiskasvanuea vastutuste koorem ja lõpuks hilisemate aastate ainulaadsed katsumused.

Kõiki neid põhimuutusi juhib üks ja sama bioloogiline jõud – hormoonid. Hormoonid annavad meie kehale käske: kasvada, paraneda, alustada üht protsessi või lõpetada teist. Need mõjutavad kõike alates unest ja menstruatsioonist kuni meie pikkuse määramiseni lapsepõlves. Kuigi me kõik kogeme regulaarselt hormoonide mõju, kui hästi me tegelikult mõistame, mis meie kehas toimub?

See on eriti oluline, kui räägime hormoonide mõjust nahale. Nii nagu need kujundavad kogu meie keha, mõjutavad hormoonid märkimisväärselt ka naha välimust ja toimimist, seda nii lühi- kui pikaajaliselt. Kuid isegi nahahooldusega kursis olevatel inimestel võib nende teemadega seoses esineda puudujääke teadmistes. Paljud ei pruugi mõista, kui suurel määral hormoonid nahka mõjutavad või kui tõhusalt saab lahendada hormonaalsetest muutustest tingitud nahaprobleeme. Meie sõnum on lihtne – mitte enam! On aeg varustada teid faktidega, mis aitavad nahal püsida särava ja tervena.

Täna uurime, kuidas hormoonid mõjutavad meie nahka erinevates eluetappides – alates teismeliste akne põhjustest kuni menopausiga kaasneva kiirenenud naha vananemiseni. Räägime ka raseduse ajal esinevatest hormonaalsetest muutustest ning keskendume sageli tähelepanuta jäetud teemale: meeste hormoonide rollile naha tervises (ärge muretsege, härrased – LUMI hoolib kõigi vajadustest!).

Lõpuks jagame, kuidas saate toetada oma nahka hormonaalsete muutuste ajal, kasutades LUMI ja meie koostööpartneri, suurepärase Happy Aging Kliiniku, abi. Kuid sellest lähemalt juba hiljem – alustame!

Imeline endokriinsüsteem

Enne kui süveneme hormoonide mõjusse nahale, tasub kõigepealt selgitada, mis hormoonid täpselt on ning kuidas ja miks neid kehas toodetakse. Oleme juba maininud, et hormoonid vastutavad paljude kehas toimuvate oluliste muutuste eest, kuid täpsemalt öeldes on selle taga tegelikult endokriinsüsteem. Just see süsteem toodab ja reguleerib hormoone, mis juhivad meie keha mitmesuguseid protsesse.

Endokriinsüsteem on kogu kehas paiknev keerukas elundite ja kudede võrgustik, mille ülesanne on toota ja vabastada hormoone, et säilitada keha tasakaal ehk homeostaas või algatada vajalikke muutusi organismi toimimises. Hormoonide tootmine on peamiselt selliste elundite nagu kilpnäärme ja neerupealiste põhifunktsioon, kuid ka teatud koed, nagu luud ja rasvkude, osalevad selles protsessis, täites hormoonide tootmisel kõrvalist, kuid olulist rolli.

Hormoonid ise on mikroskoopilised keemilised struktuurid, mis segunevad vereringega, rännates mööda keha kuni sihtkohta jõudmiseni. Seal annavad nad erinevatele kehaosadele käske, et need toimiksid kindlal viisil: näiteks melatoniin annab märku, et on aeg magama minna, insuliin aitab reguleerida veresuhkru taset, ja adrenaliin kiirendab südame löögisagedust, valmistades keha ette võitluseks või põgenemiseks.

Endokriinsüsteem on tõeline biotehnoloogia meistriteos, kus hormoonid mängivad olulist rolli peaaegu kõiges, mida me inimestena teeme. Need on elutähtsad ja ilma hormoonideta ei suudaks me toime tulla ühtegi päeva. Kuid see ei tähenda, et kõik hormoonide toimed oleksid alati meeldivad – mõnikord võivad need tekitada ka tõelist peavalu!

Kasvamise valud

Teismeliste akne on üks universaalsemaid kasvamise kogemusi – piinlik ja ebameeldiv nahaprobleem, mis mõjutab enamikku puberteedieas noori. Akne tekke peamiseks põhjuseks on hormoonid, mida vabastavad nii neerupealised kui ka suguelundid, ja mis stimuleerivad rasu tootmist – õlist ainet, mis aitab nahka niisutatuna hoida.

Liigne rasu ummistab poore, muudab naha rasuseks ja loob soodsa keskkonna bakterite paljunemiseks. Kõige levinum bakter on Cutibacterium acnes, mille nimi tulenebki just sellest nahaprobleemist. Kui see bakter hakkab vohama, reageerib keha immuunsüsteem, mis põhjustab paljudele tuttavaid valulikke vistrikke.

Puberteedieas esinevat hormonaalset aknet on keeruline leevendada, kuna rasu üleproduktsiooni ei saa täielikult peatada – see on vajalik keha loomulikuks arenguks täiskasvanuks saamisel. Seetõttu peab ravi keskenduma naha koorimisele, et eemaldada liigne rasu ja surnud naharakud, ning raskematel juhtudel võib kasutada antibakteriaalseid vahendeid, et vähendada bakterite levikut.

Lisaks aknele võib suguhormoonide tõus puberteedi ajal põhjustada ka mitmeid vähem levinud nahaprobleeme. Rasuerituse suurenemine võib soodustada seborröilise dermatiidi teket (kergem vorm on teatud kui kõõm), ning puberteedi algust peetakse ka võimalikuks vallandajaks psoriaasi ja teiste autoimmuunsete või autoinflammatoorsete seisundite ägenemisele.

Umbes 20% tüdrukutest kogeb puberteedi ajal juuste väljalangemist ning poiste seas on see näitaja isegi veidi kõrgem – mõnel võib kiilaspäisus alata juba varajases eluetapis. Kokkuvõttes võib puberteet olla laste vaimse ja füüsilise tervise jaoks äärmiselt keeruline periood. Kuigi see on loomulik osa täiskasvanuks saamise teekonnast, ei muuda see hormonaalse tormi keskel olijate jaoks seda aega sugugi lihtsamaks.

Elu andja… ja naha rahu hävitaja!

Endokriinsüsteemi muljetavaldava keerukuse üheks parimaks näiteks on menstruaaltsükkel. See korduv protsess, mis hõlmab ettevalmistust, ovulatsiooni ja ootust, on peamiselt reguleeritud naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni poolt. Need hormoonid juhivad omakorda teiste, spetsiifilisemate hormoonide taseme tõusu ja langust. See on looduse üks kõige hämmastavamaid süsteeme – ilma selleta ei oleks meist keegi siin!

Kahjuks ei ole kõik menstruaaltsükli juures positiivne. Östrogeeni ja progesterooni suured kõikumised, mis on vajalikud tsükli eri etappide reguleerimiseks, võivad keha tasakaalu häirida. Uuringud näitavad, et progesterooni tipptase (luteaalfaasi keskel, umbes 21. päeval 28-päevasest tsüklist) on peamine tegur, mis soodustab mitmete levinud nahaprobleemide, nagu akne, psoriaasi ja atoopilise dermatiidi, ägenemist.

Suguhormoonide muutusi seostatakse ka naha suurema vastuvõtlikkusega hüperpigmentatsioonile (naha tumenemisele), mis esineb kõige sagedamini luteaalfaasi ajal. Kõige levinum hüperpigmentatsiooni vorm on melasma, mis mõjutab tavaliselt näonahka. Uuringud näitavad, et märkimisväärne osa naistest – vahemikus veerand kuni kolmandik küsitletutest – kogevad enne menstruatsiooni või selle ajal suurenenud naha tundlikkust.

Ja nagu sellest poleks veel küllalt, võib ebaregulaarne menstruaaltsükkel vähendada naha niisutatust, kahjustada barjäärifunktsiooni, vähendada mikrobiomi mitmekesisust ja suurendada rasu tootmist. Seda, millega keha peab toime tulema, on palju.. eriti arvestades, et samad hormonaalsed muutused mõjutavad ka meeleolu, energiataset ja võivad põhjustada füüsilist valu!

Nelikümmend metsikut nädalat tulevastele emadele ja nende nahkadele

Isegi kui menstruaaltsükkel raseduse ajal ajutiselt peatub, jäävad naised tugevate hormonaalsete kõikumiste meelevalla alla. Ligikaudu 90% rasedatest kogeb märkimisväärseid nahamuutusi, mis on peamiselt tingitud hormoonide mõjust. Kuigi sageli räägitakse “raseduse särast,” mis justkui paneb tulevased emad õitsema, on tegelikkus sageli palju keerulisem ja võib hõlmata mitmesuguseid nahaprobleeme.

Rasedusega seotud nahamuutused võivad esineda nii olemasolevate nahahaiguste, nagu akne, psoriaas ja hidradenitis suppurativa, ägenemisena kui ka täiesti uute probleemidena. Need muutused võivad olla healoomulised, kuid siiski tüütud, näiteks hüperpigmentatsioon, venitusarmid ja naha punetus, või tõsisemad seisundid, nagu pustuloosne psoriaas ja intrahepaatiline kolestaas – viimane on tõsine maksaprobleem, mis põhjustab tugevat naha sügelust.

Hormonaalsete nahaprobleemide ravi raseduse ajal on keeruline, kuna tuleb tagada nii ema kui ka lapse ohutus. Seetõttu soovitatakse vältida isegi tavapäraseid lahendusi, nagu paiksed kortikosteroidkreemid, kuni sünnitusjärgse perioodini, et vähendada võimalikke riske.

Õnneks kogevad paljud naised, et enamik rasedusega seotud nahamuutusi taanduvad pärast sünnitust iseenesest, kuigi hüperpigmentatsioon võib jääda püsima veel pikaks ajaks ka siis, kui hormoonid on juba stabiliseerunud.

Östrogeeni vähenemine – menopausiaegsed naha võitlused

Oleme menopausi mõju nahale põhjalikult käsitlenud oma blogis, kuid kordamine on tarkuse ema!

Menopaus algab siis, kui naise munasarjad vähendavad järk-järgult östrogeeni tootmist. Tavaliselt hakkab see toimuma 50. eluaasta paiku, kuigi mõnel juhul võib see juhtuda varem.

Perimenopaus, mis võib alata juba kümme aastat enne menopausi, on üleminekuaeg, mil hormoonide tase hakkab kõikuma ja ilmnevad esimesed muutused organismis. Selle perioodi jooksul võivad naised kogeda märgatavaid muutusi, sealhulgas nahaprobleeme, mis on seotud östrogeeni kõikumise ja langusega.

“On olemas kaks peamist naissuguhormooni, mis meil mõjutavad: östrogeen ja progesteroon. Puberteedieas nende hormoonide tase tõuseb ning perimenopausi perioodil langeb. Ehk siis perimenopaus on justkui tagurpidi teismeiga, kus hormoonide tase kõigub,” selgitab Dr. Lesdorf. 

Lõpuks östrogeeni tootmine lakkab täielikult, põhjustades märkimisväärset hormoonitaseme langust. Östrogeenipuuduse tagajärjel tekivad mitmed nahamuutused, mida varem omistati lihtsalt loomulikule vananemisprotsessile, kuid tänapäeval mõistetakse neid paremini kui östrogeeni vähenemisest tingitud muutusi.

Lisaks väheneb menopausi ajal märkimisväärselt naha kollageenisisaldus – kollageen on oluline valk, mis annab nahale struktuuri ja tugevuse. Esimese viie aasta jooksul pärast menopausi algust kaotab nahk keskmiselt umbes 30% oma kollageenist ning järgmise kahekümne aasta jooksul väheneb kollageeni hulk igal aastal veel 2%. Selle tulemuseks on nähtavad muutused, nagu sügavamad kortsud, lõdvenenud nahk ja suurenenud poorid. Lisaks kahjustab kollageeni puudus naha kaitsebarjääri ja vähendab selle võimet haavu tõhusalt parandada.

Menopausis naised ei pea arvestama vaid kollageenipuudusega – östrogeeni vähenemine suurendab ka paljude teiste nahaprobleemide riski. Levinud on melasma, naha ülitundlikkus, liigne higistamine, sügelus ja kuivus. Samuti võib ilmneda kontaktdermatiit uute allergeenide suhtes ning isegi menopausiga seotud akne.

Õnneks on paljusid östrogeenipuudusest põhjustatud muutusi ja kiirenenud vananemisprotsessi võimalik leevendada, taastades organismis östrogeeni taset. Hormoonasendusravi (HAR) on muutunud tavapäraseks ravimeetodiks östrogeenipuuduse korral, aidates leevendada teatud nahaprobleeme ja pidurdada enneaegse vananemise kulgu.

Lisaks vähendab hormoonasendusravi menopausiga kaasnevaid meeleoluhäireid, alandab luuhõrenemisest tingitud luumurdude riski ja võib vähendada liigesevalu, vähendab suguteede kaebuseid nagu põiepõletikud, alandab teist tüüpi diabeedi riski ja võib parandada kognitiivset võimekust.

Uuringud on näidanud, et menopausijärgses eas naistel, kes saavad östrogeenilisandit, on kõrgem kollageeni tase, naha paksus ja elastsus ning parem rasueritus võrreldes nendega, kes ei kasuta hormoonasendusravi (HAR). See viitab sellele, et HAR võib oluliselt aidata säilitada naha nooruslikumat struktuuri ja funktsiooni postmenopausis naistel.

Siiski tuleb arvestada, et hormoonasendusravi (HAR) võib suurendada teatud terviseprobleemide riski ja ei pruugi sobida kõigile. Enne HAR alustamist on oluline konsulteerida usaldusväärse meditsiinitöötajaga. Enamiku inimeste puhul peetakse östrogeenipuudusega seotud riske siiski suuremaks kui HAR-st tulenevaid riske. Näiteks soovitab Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus (NHS), et alla 60-aastastel menopausisümptomitega naistel, kellel puudub suurenenud verehüüvete või rinnavähi risk, kaalub HAR kasu tõenäoliselt üle võimalikud riskid.

Dr. Lesdorfi sõnul jõuavad tänapäeva sooritusele orienteeritud maailmas naised arstile alles siis, kui enesetunne on väga kehv, elukvaliteet madal ning sümptomid väga tugevad.

“Hormoonasendusravi ei pea tegelikult kartma. Tuleb hinnata, millised on riskid, kui lasta sümptomitel jätkuda. Näiteks pikaaegsel magamatusel on seos rinnavähi riski tõusuga. Mina soovitaksin hormoonasendusravi naisele, kelle elukvaliteet on menopausi sümptomite poolt märgatavalt häiritud.” avaldab Dr. Lesdorf.

Loomulikult ei suuda östrogeeni asendamine täielikult peatada kõiki menopausiga kaasnevaid nahamuutusi ega tagasi pöörata juba toimunud vananemist. See tähendab, et paiksed ravimid, mis toetavad naha tervist ja välimust, on endiselt väga väärtuslikud. Need võivad hõlmata hooldusi, mis aitavad taastada naha struktuuri ja kaitsebarjääri, pakkuda sügavat ja pikaajalist niisutust ning vähendada peenjoonte ja kortsude teket, kasutades peptiide. Kuid sellest ja paljust muust räägime peagi!

Meessuguhormoonid ja andropaus

Kuigi mehed võivad olla tänulikud, et nad ei pea tegelema igakuiste hormonaalsete kõikumiste või raseduse väljakutsetega, seisavad nad hilisemas elus siiski silmitsi omaenda probleemidega, kui suguhormoonide tase hakkab langema. See nähtus, mida nimetatakse andropausiks, ei ole just sageli tähelepanu keskmes, kuid sellel võivad olla sügavad mõjud meeste tervisele ja heaolule ning seda tuleks käsitleda tõsiselt.

Meeste testosterooni tase langeb vananedes järk-järgult, sarnaselt naiste östrogeeni vähenemisele. Selle tulemuseks on naha paksuse, niiskustaseme ja elastsuse vähenemine, mis tähendab, et nahk ei suuda enam oma funktsioone nii tõhusalt täita ning vananemise märgid ilmnevad kiiremini. Uuringud on näidanud, et madalam testosterooni tase veres on seotud raskemate psoriaasi sümptomitega, mis viitab sellele, et testosteroonil võib olla oluline roll naha tervise säilitamisel.

Erinevalt naissuguhormoonide asendusravist, mis on üsna levinud, on meessuguhormoonide asendusravi endiselt vähem uuritud ja praktiseeritud. Peamine põhjus on seotud testosterooni taseme tõstmisega kaasnevate riskidega, sealhulgas suurenenud südamehaiguste, näiteks südameataki või insuldi, risk. Seetõttu peavad eriti ettevaatlikud olema need, kellel esineb juba terviseprobleeme, nagu diabeet või südamehaigused.

Küll aga on akadeemiline uuring leidnud, et kuigi madal testosteroonitase võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, ületasid ravi võimalikud kõrvalmõjud potentsiaalse kasu neile, kelle testosteroonitase ei olnud tõsiselt langenud. Seetõttu peaks hormoonidega seotud naha vananemise lahendus enamiku meeste jaoks keskenduma pigem sümptomite leevendamisele kui hormoonide asendamisele.

Toeta oma nahka LUMI ja Happy Aging kliiniku abiga – sihikindlalt hormonaalsete muutuste vastu!

Seega on ilmne, et hormonaalsed muutused avaldavad märkimisväärset mõju meie kehale, sealhulgas nahale. Õnneks on olemas palju tõhusaid viise, mis aitavad toime tulla hormoonidest põhjustatud nahaprobleemidega, olenemata Sinu antud eluetapist.

Hormonaalne akne võib elu jooksul korduvalt esile tõusta, muutes olukorra veelgi keerulisemaks. LUMI TUNDRA sari on loodud spetsiaalselt selle probleemiga võitlemiseks, aidates taastada naha niiskustasakaalu, koorida selle pinda ja vähendada rasu tootmist. TUNDRA puhastuspiim, raudrohi näovesi ja AHA-BHA happega niisutav kreem pakuvad koos kolmekordset toimet, mis aitab teil taastada kontrolli probleemse naha üle, sõltumata teie vanusest või individuaalsetest nahavajadustest!

Östrogeenipuudusega seotud kollageeni kadu, suurenenud naha tundlikkus ja hüperpigmentatsioon võivad muuta juba niigi keerulise eluperioodi veelgi raskemini hallatavaks.

Õnneks on need nahaprobleemid hästi leevendatavad paiksete lahendustega! LUMI Collagen Booster on terviklik lahendus mitmetele östrogeenipuudusest tingitud probleemidele. Postbiootiline spermidiin on tuntud oma võime tõttu stimuleerida kollageeni tootmist rakkudes, samas kui erineva molekulmassiga hüaluroonhape toetab käivat protsessi, pakkudes sügavat ja pikaajalist niisutust. Toote koostises on ka kollageenpeptiidid, mis tagavad, et teie keha saab kõik vajalikud toorained parema taastumise toetamiseks!

Hormonaalne diagnostika

Toimiv hormonaalsüsteem on üks olulisemaid hea tervise ja heaolu alustalasid.

Happy Aging kliinikus on kohandatud hormonaaltasakaalu analüüsid noorele naisele, küpsele naisele ja küpsele mehele. Samuti on võimalik teha hormonaalset tasakaalutust määrav DUTCH test, mis sobib igale vanusele sümptomite puhul, kus on kahtlustada hormoonidega seotud terviseprobleeme. Alati on võimalik ka määrata personaliseeritud analüüside pakett, kui arsti konsultatsioonis selgub vajadus erilähenemiseks.

Happy Aging kliiniku eesmärk on pakkuda personaalset ja terviklikku lähenemist. Seetõttu on igas analüüsipaketis ka arsti digitaalne kirjalik konsultatsioon koos kommentaaridega, et testi tulemused tõlgendada ja arusaadavalt lahti seletada. See võimaldab paremini otsustada, kas ja milliseid samme oma tervise heaks edasi teha. Ära ole üksi oma murega!

 

LUMI ja Happy Aging kliiniku sünergiline lähenemine aitab Sul pakkuda oma nahale ja kehale täpselt seda, mida ta vajab – et iga eluetapp peegeldaks Sinu enesekindlust, tervist ja ilu parimal võimalikul viisil!

Viited:

1. Allam, J. P., Bunzek, C., Schnell, L., Heltzel, M., Weckbecker, L., Wilsmann-Theis, D., Brendes, K., Haidl, G., & Novak, N. (2019). Low serum testosterone levels in male psoriasis patients correlate with disease severity. European journal of dermatology: EJD, 29(4), 375–382. https://doi.org/10.1684/ejd.2019.3605 

2. Aref, Y., Fat, S. C., & Ray, E. (2024). Recent insights into the role of hormones during development and their functional regulation. Frontiers in endocrinology, 15, 1340432. https://doi.org/10.3389/fendo.2024.1340432 

3. Bergler-Czop, B., & Brzezińska-Wcisło, L. (2013). Dermatological problems of the puberty. Postepy dermatologii i alergologii, 30(3), 178–187. https://doi.org/10.5114/pdia.2013.35621 

4. Bernard, P., Scior, T., & Do, Q. T. (2012). Modulating testosterone pathway: a new strategy to tackle male skin aging? Clinical interventions in aging, 7, 351–361. https://doi.org/10.2147/CIA.S34034 

5. Calleja-Agius, J., & Brincat, M. (2012). The effect of menopause on the skin and other connective tissues. Gynecological endocrinology : the official journal of the International Society of Gynecological Endocrinology, 28(4), 273–277. https://doi.org/10.3109/09513590.2011.613970 

6. Campbell, M., & Jialal, I. (2022). Physiology, Endocrine Hormones. In StatPearls. StatPearls Publishing. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30860733/ 

7. Ceovic, R., Mance, M., Bukvic Mokos, Z., Svetec, M., Kostovic, K., & Stulhofer Buzina, D. (2013). Psoriasis: female skin changes in various hormonal stages throughout life–puberty, pregnancy, and menopause. BioMed research international, 2013, 571912. https://doi.org/10.1155/2013/571912 

8. Chu, B., Marwaha, K., Sanvictores, T., Awosika, A. O., & Ayers, D. (2024). Physiology, Stress Reaction. In StatPearls. StatPearls Publishing. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31082164/ 

9. Erlandson, M., Wertz, M. C., & Rosenfeld, E. (2023). Common Skin Conditions During Pregnancy. American family physician, 107(2), 152–158. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36791447/ 

10. Falcone, D., Richters, R. J., Uzunbajakava, N. E., Van Erp, P. E., & Van De Kerkhof, P. C. (2017). Sensitive skin and the influence of female hormone fluctuations: results from a cross-sectional digital survey in the Dutch population. European journal of dermatology : EJD, 27(1), 42–48. https://doi.org/10.1684/ejd.2016.2913 

11. Kar, S., Krishnan, A., & Shivkumar, P. V. (2012). Pregnancy and skin. Journal of obstetrics and gynaecology of India, 62(3), 268–275. https://doi.org/10.1007/s13224-012-0179-z 

12. Knight, J. (2021). Endocrine system I: overview of the endocrine system and hormones. Nursing Times [online]; 117: 5, 38-42. https://www.nursingtimes.net/primary-care/endocrine-system-1-overview-of-the-endocrine-system-and-hormones-26-04-2021/ 

13. Kurien, G., Carlson, K., & Badri, T. (2024). Dermatoses of Pregnancy. In StatPearls. StatPearls Publishing. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28613614/ 

14. Ma, L., Jiang, H., Han, T., Shi, Y., Wang, M., Jiang, S., Yang, S., Yao, L., Jia, Q., & Shao, L. (2023). The menstrual cycle regularity and skin: irregular menstrual cycle affects skin physiological properties and skin bacterial microbiome in urban Chinese women. BMC women’s health, 23(1), 292. https://doi.org/10.1186/s12905-023-02395-z 

15. McLaughlin, M. B., & Jialal, I. (2023). Biochemistry, Hormones. In StatPearls. StatPearls Publishing. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31082156/ 

16. Mobasher, P., Foulad, D. P., Raffi, J., Zachary, C., Fackler, N., Zohuri, N., Juhasz, M., & Atanaskova Mesinkovska, N. (2020). Catamenial Hyperpigmentation: A Review. The Journal of clinical and aesthetic dermatology, 13(6), 18–21. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7442313/ 

17. Motosko, C. C., Bieber, A. K., Pomeranz, M. K., Stein, J. A., & Martires, K. J. (2017). Physiologic changes of pregnancy: A review of the literature. International journal of women’s dermatology, 3(4), 219–224. https://doi.org/10.1016/j.ijwd.2017.09.003 

18. Owen, C. M., Pal, L., Mumford, S. L., Freeman, R., Isaac, B., McDonald, L., Santoro, N., Taylor, H. S., & Wolff, E. F. (2016). Effects of hormones on skin wrinkles and rigidity vary by race/ethnicity: four-year follow-up from the ancillary skin study of the Kronos Early Estrogen Prevention Study. Fertility and sterility, 106(5), 1170–1175.e3. https://doi.org/10.1016/j.fertnstert.2016.06.023 

19. Pillarisetty, L. S., & Sharma, A. (2023). Pregnancy Intrahepatic Cholestasis. In StatPearls. StatPearls Publishing. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31855347/ 

20. Putra, I. B., Jusuf, N. K., & Dewi, N. K. (2022). Skin Changes and Safety Profile of Topical Products During Pregnancy. The Journal of clinical and aesthetic dermatology, 15(2), 49–57. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35309882/ 

21. Raghunath, R. S., Venables, Z. C., & Millington, G. W. (2015). The menstrual cycle and the skin. Clinical and experimental dermatology, 40(2), 111–115. https://doi.org/10.1111/ced.12588 

22. Reed, B. G., & Carr, B. R. (2018). The Normal Menstrual Cycle and the Control of Ovulation. In K. R. Feingold (Eds.) et. al., Endotext. MDText.com, Inc. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK279054/ 

23. Satish, N., Dakshinamoorthy, A., & S, S. (2022). A study of the pattern of dermatoses in adolescent patients in South India. International journal of dermatology, 61(3), 299–305. https://doi.org/10.1111/ijd.15602 

24. Shah, M. G., & Maibach, H. I. (2001). Estrogen and skin. An overview. American journal of clinical dermatology, 2(3), 143–150. https://doi.org/10.2165/00128071-200102030-00003 

25. Thiyagarajan, D. K., Basit, H., & Jeanmonod, R. (2022). Physiology, Menstrual Cycle. In StatPearls. StatPearls Publishing. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29763196/ 

26. Thornton M. J. (2013). Estrogens and aging skin. Dermato-endocrinology, 5(2), 264–270. https://doi.org/10.4161/derm.23872 

27. Vora, R. V., Gupta, R., Mehta, M. J., Chaudhari, A. H., Pilani, A. P., & Patel, N. (2014). Pregnancy and skin. Journal of family medicine and primary care, 3(4), 318–324. https://doi.org/10.4103/2249-4863.148099 

28. Yabluchanskiy, A., & Tsitouras, P. D. (2019). Is Testosterone Replacement Therapy in Older Men Effective and Safe?. Drugs & aging, 36(11), 981–989. https://doi.org/10.1007/s40266-019-00716-2