Mikrobioomi käsitleva artiklisarja kolmas osa

Aafrika vanasõna “Lapse kasvatamiseks on vaja kogu küla” peegeldab sügavat tõde, mida saab laiendada ka inimkehas toimuvale. Mikrobioom, mis koosneb triljonitest mikroorganismidest, mängib meie tervises olulist rolli: see aitab seedimist, tugevdab immuunsüsteemi ja toetab üldist heaolu. Sarnaselt sellele, kuidas lapse kasvatamiseks on vaja terve kogukonna panust, sõltub meie keha tervis mikroskoopiliste organismide panusest – nende tasakaalust ja vastastikusest suhtest.

Kuid kui palju on meie kehas neid mikroskoopilise organisme? Miljon? Või äkki miljard? Tegelikult elab neid meiega koos koguni..

39,000,000,000,000!

39 triljonit mikroorganismi – arv, mis ületab isegi meie kehas olevate rakkude arvu!

Inimese ja mikrobioomi vaheline suhe on suurepärane näide sümbioosist, kus mõlemad osapooled saavad kasu. Mikroorganismid aitavad meil täita mitmeid elutähtsaid funktsioone ning vastutasuks anname nendele elupaiga ja pideva toitaineallika, luues keskkonna, kus nad saavad areneda ja aidata meil olla terved. See on kaunis koostöö, mis rõhutab, kui tihedalt oleme seotud oma mikroskoopiliste kaaslastega!

Nahal elulev mikrobioom on üks kõige huvitavamaid, keerukamaid ja mitmekesisemaid mikrobioome inimese kehas. Selleks, et nahk püsiks terve, tugev ja nooruslik, tuleb mõista, kuidas see süsteem tasakaalus püsib ja mida teha kui asjad valesti lähevad. Sellepärast me LUMIs naha mikrobioomist nii palju räägimegi!

Täna keskendume Sinu naha mikrobioomi eest hoolitsemisele, uurides seal elulevate mikroorganismide erinevaid tüüpe. Vaatame, millist elutähtsat rolli mängivad seal erinevad komponendid ja mis võib juhtuda, kui mikrobioomi tasakaal on häiritud ning jagame viise, kuidas LUMI saab aidata hoida mikrobioomi terve ja õnnelikuna. Alustame!

Imelised bakterid

Kui jutt käib naha mikrobioomist, on fookuses sageli bakterid. Need on naha pinnal kõige levinumad mikroorganismid ja mängivad võtmerolli nii mikrobioomi kui ka naha tervise säilitamisel.

Nahal elutseb suur hulk erinevaid baktereid, kuid on neli bakteriperekonda, mis domineerivad enamikel inimestel erinevates kehapiirkondades. Igaüks neist bakteriperekondadest mängib oma rolli naha mikrobioomi ökosüsteemis ja aitab säilitada naha loomulikku tasakaalu. Kuigi me ei pruugi igapäevaselt nende nimesid meeles pidada, on hea teada, et nad töötavad pidevalt meie keha heaks, et hoida nahk terve ja vastupidav!

Näiteks, Corynebacteriumi liigid aitavad stimuleerida immuunsüsteemi ja muudavad nahapinna ohtlike patogeenide jaoks ebasobivaks, takistades nende paljunemist ning ennetades haiguste tekkimist. Samuti on leitud, et Staphylococus epidermidis toetab immuunregulatsiooni ja kaitseb patogeenide eest, kiirendades samal ajal ka haavade paranemist.

Ja see pole veel kõik! Streptococcus aitab parandada naha struktuuri ja tugevdada selle barjäärifunktsiooni, samal ajal kui Cutibacterium’i liigid hoolitsevad naha pH taseme reguleerimise, oksüdatiivse stressi vähendamise ning patogeenide tõrjumise eest. Bakterite tähtsust naha tervise säilitamisel on raske üle hinnata!

Kahjuks võivad teatud tingimustes meie mikroskoopilised “sõbrad” muutuda kahjulikuks ja põhjustada erinevaid probleeme. On ju alati öeldud, et armastusest vihkamiseni on vaid üks samm.. 

Mõned kõige levinumad haigused on seotud looduslikult esinevate bakteritega, mis hakkavad liiga kiiresti paljunema või satuvad valesse kohta. Stafülokokkinfektsioonid, kurgupõletik ja akne (nimetatud Cutibacterium acnese järgi) on kolm silmapaistvat näidet, mis kõik pärinevad just neist samadest bakteriperekondadest, mida me äsja kiitsime!

Kui mikrobioom on kahjustatud, tasakaalust väljas või ei toimi korralikult, nimetatakse seda düsbioosiks. Naha mikrobioomi düsbioos on seotud mitmete nahahaigustega, nagu akne, atoopiline dermatiit, rosaatsea ja psoriaas. Seetõttu peaks naha keskkonna tasakaalustamine olema iga nahahooldusrutiini põhielement.

Karmide antibiootikumide kasutamine võib küll ajutiselt lahendada bakterite ülekasvu probleeme, kuid need hävitavad ka kasulikud bakterid, mis on olulised naha tasakaalu ja tervise säilitamisel. Kui mikrobioom hävitatakse, avaneb uks kahjulike bakterite naasmiseks, kuna kaitsev ja reguleeriv barjäär kaob. See võib põhjustada isegi tõsisemaid probleeme, sest kahjustatud mikrobioom ei suuda enam patogeene efektiivselt tõrjuda.

Sellepärast on LUMI nahahoolduse lähenemine suunatud mikrobioomi toetamisele ja tasakaalustamisele – tervislik ja tasakaalus mikrobioom suudab ise paremini hoida kahjulikke baktereid kontrolli all ja tagada naha pikaajalise tervise.

Väärtuslikud viirused!

Kuigi viirustel on sageli halb maine, sest neid seostatakse haiguste ja infektsioonidega, on tegelikult enamik neist osa meie loomulikust mikrobioomist ja paljud neist mängivad kasulikke rolle nagu bakterite tasakaalu hoidmine ja isegi immuunsüsteemi toetamine.

Kui me rääkisime varem inimese kehas elavatest 39 triljonist mikroobist, siis viiruste arv on veelgi muljetavaldavam. Teadlaste hinnangul leidub inimese kehas umbes 10 kvadriljonit (10 000 000 000 000 000) viirust, mis teeb nende arvu peaaegu 30 korda suuremaks mikroobide omast. See on peaaegu mõistusevastane arv, mis näitab kui laialt levinud ja mitmekesised viirused meie keha sees ja pinnal on.

Jätkuvalt käib arutelu selle üle, et kas viiruseid peaks lugema mikroobideks või iseseisvateks elusolenditeks. Kindel on aga see, et viirustel puuduvad oma rakud ja nad tungivad teiste organismide rakkudesse – olgu need keerulistes süsteemides, nagu inimesed, või üherakulistes organismides nagu bakterid.

Aga kuidas on viirused meie nahale kasulikud? Nad aitavad reguleerida mikrobioomis leiduvaid baktereid! Näiteks kui Cutibacterium acnes esineb nii tervel kui ka aknele kalduval nahal, leidsid teadlased ühes uuringus, et tervel nahal elavates bakterites oli rohkem viiruseid. Uuringu järeldused näitasid, et viirused mängivad olulist rolli bakterite taseme kontrolli all hoidmisel, ja kui viiruseid ei esinenud, halvenes akne seisund ning sümptomid suurenesid.

Suurepärased seenelised

Kui mõtled seentele, tulevad ehk esimesena meelde suured kärbseseened metsas või portobello seened õhtusöögilaual. Tegelikkuses leidub seente sugulasi ka meie nahal – ja need mikroskoopilised seened on väga olulised meie naha tervise säilitamisel. Alates sünnist koloniseerivad meie nahka mitmed liigid, mis moodustavad osa naha mikrobioomist.

Inimese nahal on kõige domineerivamaks seente rühmaks Malassezia, millel on oluline kaitsefunktsioon naha tervise säilitamisel. See kaitseb meid patogeensete organismide eest, nagu Candida auris ja Staphylococcus aureus, konkureerides ruumi ja ressursside üle ning aidates säilitada naha mikrobioomi tasakaalu, tagades, et kahjulikud mikroobid ei saa vabalt kasvada ja nakkusi põhjustada.

Seda protsessi nimetatakse konkurentsist kõrvale jätmiseks ja see ongi põhjus, miks mikroorganismide nahalt eemaldamine võib olla halb mõte. Kui tasakaalustatud mikrobioom kaob, on invasiivsetel mikroorganismidel palju lihtsam domineerida, sest nad ei kohta enam looduslikke pidurdavaid tegureid ega tasakaalu hoidvaid mehhanisme.

Kuigi Malassezia on tavaliselt kasulik ja loomulik osa naha mikrobioomist, võib selle liigse kasvu korral tekkida probleeme. Üks kõige tavalisemaid Malassezia ülekasvu poolt põhjustatud seisundeid on seborroiline dermatiit, mida kergematel juhtudel tuntakse ka lihtsalt kui kõõm. Antud olukorras keskendutakse seentevastasele ravile, et taastada naha normaalne mikrobioomi tasakaal ja vähendada põletikku.

Antud seeneline võib olla seotud ka raskete atoopilise dermatiidi (ehk ekseemi) juhtudega, kuid tavaliselt ei peeta seda haiguse algpõhjuseks. Pigem on Malassezia oportunistlik patogeen, mis tähendab, et see kasutab ära juba olemasolevat nahahaigust (täpsemalt nahabarjääri nõrgenemist), et oma mõju suurendada, muutes sümptomeid veelgi hullemaks.

.. ja kõik ülejäänu!

Kuigi bakterid, viirused ja seened moodustavad suurema osa naha mikrobioomist, leidub seal ka teisi mikroorganisme, mis mängivad samuti olulist rolli. 

Arhed on üherakulised mikroorganismid, mida leidub tavaliselt äärmuslikes keskkondades, näiteks kuumaveeallikates või soolajärvedes, kuid neid leidub ka inimnahal. Kunagi peeti neid bakteriteks, sest kahel on omavahel palju sarnasusi, kuid tänaseks on viimased saanud omaette klassifikatsiooni. Esimesed inimese nahalt leitud arhed leiti alles 2013. aastal ja mikrobioloogiamaailmas käib arutelu selle üle, kas neid tuleks pidada inimese naha mikrobioomi püsivaks osaks.

Kuigi nende rolli nahal ei ole veel täielikult mõistetud, arvatakse, et nad aitavad kaitsta nahka oksüdatiivse stressi eest ja osalevad kaitsemehhanismides. Lisaks aitavad nad kaasa pH tasakaalu hoidmisel ja naha pinnalt teatud ühendite lagundamisel, mis aitab kaasa naha tervise ja vastupidavuse säilitamisele.

Järgmiseks on Demodex’i lestad, mis elavad inimeste nahal, eelistades piirkondi, kus rasunäärmed on aktiivsed, nagu nägu, otsmik ja ripsmed. Need on loomulik osa naha mikrobioomist ning nende rolli peetakse tavaliselt kasulikuks, kuna nad aitavad süüa surnud naharakke ja liigset rasu, mis aitab nahka puhtana hoida.

Kuigi mõte sellest, et meie nahal elavad väikesed lestad, võib tunduda hirmutav, ei põhjusta nad tavaliselt probleeme. Sellegipoolest ei soovita me neid Googeldada, sest vaatepilt on päris õõvastav! 

Siiski, nagu ka teiste mikrobioomi komponentide puhul, võib nende üleesindatus või tasakaalust väljas olek süvendada ning põhjustada mitmesuguseid nahaprobleeme nagu seborroiline dermatiit ja ekseem, follikuliit või rosaatsea. 

Taasta oma mikrobioomi tasakaal LUMI abil

Pärast seda, kui oleme uurinud naha mikrobioomi rikkalikku ja keerukat maailma ning näinud, kui oluline on hoida see tasakaalus, on loogiline, et soovid teada, kuidas seda tasakaalu säilitada ja düsbioosi vältida. Õnneks on olemas mitmeid viise, kuidas toetada naha mikrobioomi ja hoida seda tervena.

LUMIs keskendume naha mikrobioomi tasakaalu säilitamisele, sest me mõistame, kui oluline see on naha tervise ja üldise heaolu jaoks. Mikrobioomi harmoonias hoidmine aitab tagada, et nahk suudab täita oma kaitsefunktsioone ja püsida tugevana, elastse ja säravana.

Siin on mõned LUMI lemmikud mikrobioomi sõbralikud koostisosad:

Prebiootikumid on suurepärane viis toetamaks naha mikrobioomi tervist, pakkudes kasulikele bakteritele toiduallikat ja luues neile soodsa keskkonna, kus areneda. Lisaks aitavad need mikrobioomi loomulikul tasakaalul taastuda ja säilida, mis on võtmetähtsusega naha tervise ja tugevuse säilitamisel.

LUMI Bio-Klinik sari on silmapaistev näide uuenduslikust lähenemisest nahahoolduses, pakkudes hüpoallergeenseid ja prebiootilisi tooteid, mis sobivad suurepäraselt tundliku nahaga inimestele. Prebiootikumide lisamine kreemidesse ei aita mitte ainult säilitada kasulike mikroorganismide tasakaalu, vaid ka parandada naha üldist heaolu, vähendades tundlikkust ja põletikku!

AHA (alfa-hüdroksühapped) ja BHA (beeta-hüdroksühapped) on suurepärased koostisosad, mis aitavad nahka õrnalt koorida, eemaldades surnud naharakud ja liigse rasu, ilma et need kahjustaksid mikrobioomi tasakaalu. Regulaarne koorimine on oluline, kuna see aitab vältida mikroorganismide liigset kasvu ja hoida naha pinnal olevad mikroobid kontrolli all.

LUMI TUNDRA AHA-BHA niisutuskreem on suurepärane abimees, mis aitab hoida naha niisutatuna ja toetab mikrobioomi. 

Hüaluroonhape on tõeline nahahoolduse superstaar, ja lisaks oma tuntud niisutavatele omadustele mängib see olulist rolli ka naha mikrobioomi toetamisel. LUMI NAKED hüaluroonhappe multiseerum on ideaalne valik, kui soovid toodet, mis teeb tõepoolest kõike – niisutab, toetab mikrobioomi ja tugevdab naha barjääri, pakkudes samal ajal ka rahustavaid ja taastavaid toimeid See seerum on tõeline kõik-ühes lahendus terve ja tasakaalus naha saavutamiseks!

Lõpetuseks, me ei saa jätta mainimata fantastilist Sunbrero taimsete tüvirakkude ja melatoniiniga aaloe seerumit! Lisaks paljudele koostisosadele, mis on loodud teie naha kaitsmiseks ja toetamiseks päikesevalguse eest, sisaldab Sunbrero ka uskumatult innovaatilist Photobiome™-i.

Selle taimse tüvirakkude bioaktiivse aine on välja töötanud meie koostööpartnerid Vytrus Biotech Barcelonas, ja see on tõeliselt ainulaadne. Tegu on esimese loodusliku bioaktiivainega, mis on loodud kaitsma naha fotokahjustuste eest! Uuringud näitavad, et Photobiome™ ühekordne pealekandmine tund enne päikese kätte minemist suurendab naha mikrobioota fotokaitse võimet kuni 43%! Tulemuseks on mikrobioom, mis on päikese eest paremini kaitstud, säilitab kergemini tasakaalu ja aitab nahal end tõhusamalt toetada ja taastada. See on kasulik nii mikrobioomile kui ka nahale!

Naha mikrobioom on meie tervise ja ilu jaoks hindamatu liitlane, kuid nagu mainitud, vajab see õrna hoolt ja tasakaalu säilitamist. Kui mikrobioomi õigesti kohelda, suudab see pakkuda enneolematut kaitset ja tuge!

Viited

1. BBC Science Focus. The human microbiome: Everything you need to know about the 39 trillion microbes that call our bodies home. https://www.sciencefocus.com/the-human-body/human-microbiome

2. Bomar, L., Brugger, S. D., Yost, B. H., Davies, S. S., & Lemon, K. P. (2016). Corynebacterium accolens Releases Antipneumococcal Free Fatty Acids from Human Nostril and Skin Surface Triacylglycerols. mBio, 7(1), e01725-15. https://doi.org/10.1128/mBio.01725-15

3. Boxberger, M., Cenizo, V., Cassir, N., & La Scola, B. (2021). Challenges in exploring and manipulating the human skin microbiome. Microbiome, 9(1), 125. https://doi.org/10.1186/s40168-021-01062-5

4. Brown, M. M., & Horswill, A. R. (2020). Staphylococcus epidermidis-Skin friend or foe?. PLoS pathogens, 16(11), e1009026. https://doi.org/10.1371/journal.ppat.1009026

5. Byrd, A. L., Belkaid, Y., & Segre, J. A. (2018). The human skin microbiome. Nature reviews. Microbiology, 16(3), 143–155. https://doi.org/10.1038/nrmicro.2017.157

6. Chioveanu, F. G., Niculet, E., Torlac, C., Busila, C., & Tatu, A. L. (2024). Beyond the Surface: Understanding Demodex and Its Link to Blepharitis and Facial Dermatoses. Clinical ophthalmology (Auckland, N.Z.), 18, 1801–1810. https://doi.org/10.2147/OPTH.S440199

7. Claesen, J., Spagnolo, J. B., Ramos, S. F., Kurita, K. L., Byrd, A. L., Aksenov, A. A., Melnik, A. V., Wong, W. R., Wang, S., Hernandez, R. D., Donia, M. S., Dorrestein, P. C., Kong, H. H., Segre, J. A., Linington, R. G., Fischbach, M. A., & Lemon, K. P. (2020). A Cutibacterium acnesantibiotic modulates human skin microbiota composition in hair follicles. Science translational medicine, 12(570), eaay5445. https://doi.org/10.1126/scitranslmed.aay5445

8. Eisenstein M. (2020). The skin microbiome. Nature, 588(7838), S209. https://doi.org/10.1038/d41586-020-03523-7

9. Fitz-Gibbon, S., Tomida, S., Chiu, B. H., Nguyen, L., Du, C., Liu, M., Elashoff, D., Erfe, M. C., Loncaric, A., Kim, J., Modlin, R. L., Miller, J. F., Sodergren, E., Craft, N., Weinstock, G. M., & Li, H. (2013). Propionibacterium acnes strain populations in the human skin microbiome associated with acne. The Journal of investigative dermatology, 133(9), 2152–2160. https://doi.org/10.1038/jid.2013.21

10. Flowers, L., & Grice, E. A. (2020). The Skin Microbiota: Balancing Risk and Reward. Cell host & microbe, 28(2), 190–200. https://doi.org/10.1016/j.chom.2020.06.017

11. Ianiri, G., LeibundGut-Landmann, S., & Dawson, T. L., Jr (2022). Malassezia: A Commensal, Pathogen, and Mutualist of Human and Animal Skin. Annual review of microbiology, 76, 757–782. https://doi.org/10.1146/annurev-micro-040820-010114

12. Kim, G., Kim, M., Kim, M., Park, C., Yoon, Y., Lim, D. H., Yeo, H., Kang, S., Lee, Y. G., Beak, N. I., Lee, J., Kim, S., Kwon, J. Y., Choi, W. W., Lee, C., Yoon, K. W., Park, H., & Lee, D. G. (2021). Spermidine-induced recovery of human dermal structure and barrier function by skin microbiome. Communications biology, 4(1), 231. https://doi.org/10.1038/s42003-020-01619-4

13. Li, H., Goh, B. N., Teh, W. K., Jiang, Z., Goh, J. P. Z., Goh, A., Wu, G., Hoon, S. S., Raida, M., Camattari, A., Yang, L., O’Donoghue, A. J., & Dawson, T. L., Jr (2018). Skin Commensal Malassezia globosa Secreted Protease Attenuates Staphylococcus aureus Biofilm Formation. The Journal of investigative dermatology, 138(5), 1137–1145. https://doi.org/10.1016/j.jid.2017.11.034

14. Moissl-Eichinger, C., Probst, A. J., Birarda, G., Auerbach, A., Koskinen, K., Wolf, P., & Holman, H. N. (2017). Human age and skin physiology shape diversity and abundance of Archaea on skin. Scientific reports, 7(1), 4039. https://doi.org/10.1038/s41598-017-04197-4

15. Nguyen, U. T., & Kalan, L. R. (2022). Forgotten fungi: the importance of the skin mycobiome. Current opinion in microbiology, 70, 102235. https://doi.org/10.1016/j.mib.2022.102235

16. Niederberger, T. (2024). Archaea. Encyclopaedia Britannica. https://www.britannica.com/science/archaea

17. Paichitrojjana A. (2022). Demodex: The worst enemies are the ones that used to be friends. Dermatology reports, 14(3), 9339. https://doi.org/10.4081/dr.2022.9339

18. Probst, A. J., Auerbach, A. K., & Moissl-Eichinger, C. (2013). Archaea on human skin. PloS one, 8(6), e65388. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0065388

19. Ridaura, V. K., Bouladoux, N., Claesen, J., Chen, Y. E., Byrd, A. L., Constantinides, M. G., Merrill, E. D., Tamoutounour, S., Fischbach, M. A., & Belkaid, Y. (2018). Contextual control of skin immunity and inflammation by Corynebacterium. The Journal of experimental medicine, 215(3), 785–799. https://doi.org/10.1084/jem.20171079

20. Rozas, M., Hart de Ruijter, A., Fabrega, M. J., Zorgani, A., Guell, M., Paetzold, B., & Brillet, F. (2021). From Dysbiosis to Healthy Skin: Major Contributions of Cutibacterium acnesto Skin Homeostasis. Microorganisms, 9(3), 628. https://doi.org/10.3390/microorganisms9030628

21. Ruchti, F., & LeibundGut-Landmann, S. (2023). New insights into immunity to skin fungi shape our understanding of health and disease. Parasite immunology, 45(2), e12948. https://doi.org/10.1111/pim.12948

22. Thammahong, A., Kiatsurayanon, C., Edwards, S. W., Rerknimitr, P., & Chiewchengchol, D. (2020). The clinical significance of fungi in atopic dermatitis. International journal of dermatology, 59(8), 926–935. https://doi.org/10.1111/ijd.14941

23. Umbach, A. K., Stegelmeier, A. A., & Neufeld, J. D. (2021). Archaea Are Rare and Uncommon Members of the Mammalian Skin Microbiome. mSystems, 6(4), e0064221. https://doi.org/10.1128/mSystems.00642-21