TASUTA tarne al. 39€

Naha smuutid – mis ja milleks?

Me kõik teame, mis on smuuti. Aga mis on naha smuuti ning miks ja kellele seda vaja võiks minna? 99% tõenäosusega näiteks Sulle! Teeme selle kohe kindlaks ühe väikese tunniga naha anatoomiasse. 

Nahk ei ole lihtsalt ‘’nahk’’, vaid keerulise hingeeluga rakkude süsteem.

Inimestel moodustab naha bioloogiline süsteem umbes 12-15% kogu kehamassist ja katab pindalalt keskeltläbi 1,5-2 ruutmeetrit. Tänu nahale on ülejäänud organism UV-kiirte, mikroobide ja dehüdratsiooni eest kaitstud ning saab täita kõiki täisväärtuslikuks eluks vajalikke funktsioone.

Naha süsteem koosneb kolmest kihist: epidermis ehk pealisnahk, dermis ehk pärisnahk ja subkuutis ehk alusnahk, nahaalune rasvkude. Epidermis omakorda jaguneb veel mitmeks erinevaks kihiks. Näiteks peopesasid ja kandu katab mõlemaid lausa viis pealisnaha kihti.

Need neli kuni viis epidermise kihti ilmestavad keratinotsüütide ehk muuhulgas keratiini tootvate rakkude elutsüklit. Nimelt muutub uus, elujõuline rakk pealisnaha alumisest kihist üles poole liikudes aina jäigemaks ja kuivemaks, valmistudes lõpuks kehalt kooruma. Just need välised, elutud rakud võrdsustame tavamõistes sõnaga ‘’nahk’’. Kuid tegelikult käib naharakkude põhiline elu ja töö selle surnud pealiskihi all. Põhjus, miks rakud pealisnaha kõige välimises kihis kõvaks muutuvad, on otseselt seotud meie keha kaitsefunktsiooniga. Nimelt kaitseb selline surnud rakkude müür nende all olevaid elavaid kudesid. Kui elavad rakud koosnevad umbes 80% veest, siis õhus on vett vaid 1% ulatuses. Kui selline veevaene õhk satuks otsesesse kontakti elavate rakkudega, oleks tulemuseks nende kokku tõmbumine ja surm. 

Epidermise elutsükkel kestab umbes neli nädalat, mille jooksul pealisnahk täielikult välja vahetub. Vananedes muutub see protsess järkjärgult aeglasemaks, mistõttu on nahahoolduse puhul oluline meeles pidada, et naha seisukord ei saa muutuda üleöö. 

Dermis ehk pärisnahk on naha peamine ja suurim vahekiht. See on sitke, elastne kiht, mis on koduks organismi olulistele veresoonte, lümfisoonte, närvilõpmete, karvade ja näärmete süsteemidele. Sellele vaatamata on pärisnahas vähem rakke kui pealisnahas ning neid rakke ümbritseb tugev kiudaine, mida nimetatakse kollageeniks. Haavade paranemise juures on just kollageenil väga tähtis roll. 

Dermises asuvad ka väikesed veresooned, mis varustavad epidermist vajalike toitainetega ning närvid, mis muudavad naha sensoorseks organiks. Võlgneme keha tarkuse tunda puudutusi, valu, soojust ja külma suuresti just pärisnahale. 

Alusnahk on naha sügavaim kiht, mis koosneb peamiselt kollageenist ja rasvarakkudest. Terve organismi puhul on see nahakiht põhiline osa organismis, kuhu rasv talletatakse. Alusnaha kude on seotud rasva ainevahetuse, sünteesi ja lagundamisega.

Lisaks naha eri kihtidele ei saa mainimata jätta ka meie naha mikrobiootat ehk põhiliselt naha pealmistes kihtides elutsevat mikroobide kooslust. Terve naha mikrobioota toodab erinevaid antimikroobseid aineid ja ensüüme, mis tugevdavad naha kaitset kahjulike mikroorganismide vastu ning võimaldab immuunsüsteemil inimest terve ja tugevana hoida. Mikrobioota muutuste ja tasakaalutusega seostatakse kroonilisi haigusi nagu psoriaas, atoopiline dermatiit akne ja rosaatsea. 

Kuidas kõiki neid teadmisi nahahoolduses arvesse võtta? 

Esmapilgul tundub see võimatu ülesandena. Siiski on LUMI’l selleks kaks lihtsat põhimõtet – võti on tasakaal ning less is more – mis on aastate jooksul sadade klientide nahad õnnelikuks teinud ja tagasi terviseni juhatanud. 

Jämedalt võiks öelda, et pooled tänapäeva nahamuredest on tingitud ületarbimisest ja teine pool ebatervislikest eluviisidest, tihti juba geneetiliselt saame kaasa “paketi”, kus meie organismis on ebatasakaal ning polegi palju vaja, et nahamured avalduks juba imikueas. Keskendume siinkohal välispidisele hooldusele ja ei räägi sel korral seespidistest faktoritest. 

Oleme reklaamiohvrid ja sageli tundub, et mida rohkem nahahooldustooteid ja -protseduure tarbin, seda parem peab tulemus olema. Aga põrkume hoopis vastupidise probleemiga, kus nahk on ülehooldatud ja tihti seetõttu tugevalt kahjustatud ning taastamine võib olla pikk ja keeruline teekond.

Tuleme LUMI’ga siinkohal appi ja püüame asja lihtsustada, toetudes aastate jooksul kogutud põhitõdedele, klientide kogemustele ja tagasisidele.

Foto: Caroline Sada

Mida meie nahk PÄRISELT vajab?

Eelkõige vajab meie nahk: a) kaitset tugeva ja terve katsebarjääri kujul ning b) piisaval hulgal niiskust.

Räägime kõigepealt kaitsebarjäärist. Meie pealisnaha kõige pindmist kihti nimetatakse sarvkihiks, mis oma tiheda, sarvestunud rakkude barrikaadiga esitab nahahooldustoodetele suure väljakutse sügavamale nahakihtidesse imendumisel. Lisaks sarvkihile takistab toodete aktiivaineid ka teine barjäär – basaalmembraan, mis asub epidermise ja pärisnaha vahel.

Sellele vaatamata koostisainete imendumine siiski toimub. Küll aga on see protsess iga inimese puhul erinev ja sõltub mitmetest teguritest nagu naha soojus, sugu (meeste nahk on tihti tihedam), nahale kantud toote kvaliteet ja kogus, naha ja toote kontakti pikkus (pealejäetav toode vs mahapestav toode), naha niiskuse tase, nahatüüp ja selle seisukord, naha individuaalsed füüsikalis-biokeemilised omadused.

Siinkohal võib näitena tuua õli kasutamise massaažis. Võid avastada, et nahka imendub palju suurem kogus õli, kuna keha on masseerimisest soe ja õli kasutatakse suuremas koguses, kui teeksid seda ise tavatingimustes. Kui võrrelda seda imendumist näiteks näoõli kasutamisega, kus piisab vaid paarist tilgast, mõistame, kuidas nahahoolduses ei kehti alati by the book reeglid. Seetõttu võivad meie nahad samadele kosmeetikatoodetele väga erinevalt reageerida. 

Naha kaitsebarjäär dikteerib kas ja kuidas keha kosmeetikume omastab

Enamjaolt on tervel nahal palju tugevam kaitsebarjäär kui kahjustatud nahal, mistõttu tuleb seda nahahooldusrutiini loomisel arvesse võtta ja leida viis kasulike aktiivainete sügavale nahka transportimiseks. Kui sarvkiht on paks ja selle rakud paiknevad skaleeritult ning ebaühtlase mustriga, väheneb naha loomulik barjäärifunktsioon, mis võimaldab kiiremat ainete omastamist. See on üks peamisi põhjusi, miks väga kuiv ja ketendav nahk võib kosmeetikatoodete pealekandmisel tekitada põletustunnet. Samamoodi võib tundlikkus tekkida ka liigniiske naha puhul, kuna barjäär on pehmenenud ja selle tulemusena on toote läbi nahakihtide liikumine kiirem.

Üldiselt soovitame nahahooldustooteid alati märjale/niiskele nahale kanda, eriti kui on tegu talvise perioodiga, mil õhk on tavapärasest kuivem, ning kui kasutusel on vettsiduvaid aktiivaineid sisaldav toode nagu näiteks hüaluroonhape. Kui kannad hüaluroonhapet otse kuivale nahale, võib see sealse niiskuse hoopiski ‘’välja tõmmata’’, mistõttu kogevad inimesed vahel hüaluroonhappe seerumi kuivatavat mõju. Tegelikult on toode naha niisutamiseks väga tõhus, kuid oluline on õige kasutusviis. Väga tundliku naha puhul peab toodete nahale kandmist individuaalselt katsetama ja võib-olla alustama aeglasema imendumisega ehk teisisõnu pealekandmisega just kuivale nahale, et anda sellele aega harjuda ja taastuda.

Nahahoolduse salarelv – veekadu takistavad kvaliteetsed taimeõlid

Transepidermaalset veekadu takistavaid ühendeid nimetataske oklusiivseteks ühenditeks. Looduslikud oklusiivsed ühendid on näiteks taimeõlid, rasvad, skvalaan, mesilasvaha. Need komponendid aitavad takistada nahast vee aurustumist ja niiskuse kadu, mistõttu on need hooldusrutiinis tõelised must-have koostisosad! Õli püüab vee enda alla ‘’lõksu’’ ja muudab selle oluliselt pehmemaks. Küps nahk toodab vananedes vähem rasu, mistõttu on kvaliteetse näoõli kasutamine väga oluline kaitsebarjääri säilitamiseks. Sama kehtib kuiva nahatüübi puhul. Lisaks vananemisele, kahjustavad naha lipiidikihti ka seebid, alkohol, parfüümid ja ekstreemsed ilmastikuolud. Taimeõlid on ka olulised sarvkihi nahaomaste lipiidide sisalduse tõttu – asendamatud rasvhapped aitavad hoida Sinu naha kaitsekihti terve ja tugevana.

Lipofiilsed ühendid lahustuvad küll üsnagi kergesti naha pindmises sarvkestas, kuid kuna epidermise rakkude vaheline vedelik on hüdrofiilne, on õli edasine imendumine takistatud. Uuringus, kus võrreldi mineraal-, jojoba-, mandli-, avokaadi- ja sojaõli imendumist nahas, selgus tõsiasi, et ükski mainitud õlidest ei tunginud nahas 2-3 korneotsüütide kihist kaugemale. Üksnes mandliõli ja sojaõli jõudsid kolmanda kihini, teised õlid kinnitusid naha pinnale või jõudsid kahe esimese rakukihini. Samuti on väga oluline, mida Sinu nahka tungiv õli endas sisaldab. Mainitud uuringus tõid autorid olulise punktina välja taimeõlide kasutamise eelise mineraalõlide ees. Nimelt on taimeõlide koostis sarnane kehaomaste lipiididega, mistõttu imenduvad need nahas ensümaatilise lagunemise teel. Lisaks on taimeõlid suurepärased teiste kasulike kosmeetikumidega komponentide – antioksüdantide A, C ja E vitamiinide allikad, samal ajal kui mineraalõli molekul on väga lihtne ja koosneb üksnes kahest aatomist – sünikust ja vesinikust. Seega jälgi, et Sinu nahahooldustoode sisaldaks kvaliteetseid, rafineerimata taimeõlisid, mitte sünteetilist mineraalõli!

Taimeõlide partner in crime – vesi ja veebaasil ühendid

Naha niisutuse olulisust on raske üle tähtsustada. Inimene koosneb nii suures osas veest, mistõttu ei ole üllatav, et ka meie nahk vajab vett, mitte üksnes taimeõlisid. Tihti kuuleme, et nahal tarbitakse ülikvaliteetseid nahaõlisid, aga tulemuseks on ikkagi üksnes kuivus… Arvatakse, et süüdi on toode, mis ei tee, mida lubab. Tegelikult peame kõikide toodete puhul jälgima, et kasutame neid õigesti ja peame silmas just enda naha vajadusi ja hetke olukorda. 

Tugev kaitsekiht suudab nahas küll niiskust hoida, aga meie elustiili ja tihti vale nahahoolduse tõttu jääb sellest tihti väheks. Selle tulemusel väheneb niiskust tootvate ainete hulk ja nahk vajab lisaniisutust. Selleks kasutatakse niiskust siduvaid aineid, millest kuulsaim on kahtlemata juba eelpool mainitud hüaluroonhape, mis suudab siduda endaga oma kaaluga võrreldes palju enam vett. Seda vett ammutab hape enamasti pärisnahast, harva keskkonnast, mistõttu rõhutame veelkord, kui oluline on kanda niiskust siduvate ühenditega tooteid märjale nahale! Siit jõuame omakorda niisutavate ühendite molekulaarkaaluni. Erineva molekulaarkaaluga ühendid suudavad penetreeruda erinevatesse nahakihtidesse. Suuremad jäävad naha pealmisse kihti, mis on samuti väga oluline. Seega ei vaja me üksnes väikese molekulaarkaaluga ühendeid, vajame erinevate molekulaarkaaludega ühendeid!

Nüüd teame, et meie nahk sisaldab nii vett kui rasvhappeid ja mõistame, miks ei ole nahahoolduses efektiivne üksnes näoõli, vaid kreemi ja õlide kooslus.

👉🏼 Loe edasi – Smuutitamise võlukunst – ühenda kõik kasulik oma peopesal

Allikad: Imbi Smidt, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia teadur, “Advanced Skin Science”, Herb & Hedgerow Ltd. 2015