Helena naha lugu

“Minu naha lugu sai alguse teismeeas, kui sarnaselt paljude teiste teismelistega hakkasid näonahka kimbutama punnid ja akne. Nüüd sellele ajale tagasi mõeldes tean, et oleksin võinud muuta oma toitumist, nahahooldusrutiini ja elustiili tervikuna. Kuid kahjuks oli tegu ühe võimatu noorega, kes aastaid oma tervise eest ei hoolitsenud.”

“Põhikooli ajal olid minu igapäevasteks kaaslasteks toidupoest leitavad Garnieri, Neutrogena jms tooted, mis lubasid küll olla aknevastased ja rasueritust kontrollivad aga tegelikult lõhkusid need minu naha kaitsebarjääri, tekitasid veelgi rohkem põletikku ja viisid naha täielikult tasakaalust välja.

Lisaks sellele algasid minu hommikud tunniajase meigirutiiniga, et kõik see põletikuline ‘’koledus’’ ikka ilusti ära peita. Oma nägu peeglist vaadates vihkasin, mis sealt vastu vaatab, aga ma lihtsalt ei teadnud, mida teha… Tol ajal ei olnud palju infot naha või kõhu tasakaalu kohta. Või selle kohta, et kõik saab tegelikult alguse toitumisest. Oleksin ma vaid siis teadnud, et kasvõi vähesem gluteeni tarbimine aitab koheselt minu nahaprobleeme leevendada. Sai ja makaronid olid lahutamatu osa minu tollasest dieedist.

Gümnaasiumis hakkasin oma tervisele aga rohkem rõhku pöörama, infot otsima ja Eestis müüdavate kallimate ning kvaliteetsemate nahahooldustoodetega tutvust tegema. Külastasin ka kosmeetikuid, kes mind igasuguste masinatega uurisid ja puurisid ning mehaanilist puhastust tegid. Kahjuks olin nende lugematute protseduuride järgselt aga ikka algpunktis tagasi ja mitte miski jäädavat muutust kaasa ei toonud. Mäletan, et üks kosmeetik soovitas mul vähem nisu tarbida ja musta kohvi asemel nõgese ja salvei teed juua. Mulle tundus see tol hetkel lihtsalt nii totter, et kuidas see kohvi mittejoomine mind küll aidata saab.

Ülikooli minnes kolisin Eestist Inglismaale ja hakkasin pidama ilu- ja elustiiliblogi, kus oma muredest ja katsetustest lähemalt kirjutasin – uued tooted, maskid, aparaadid, aafrika seebid, teolimad ja meditsiinilised nahakuivatajad. Tundus, et ei ole olemas toodet, mida ma ei oleks proovinud. Mõtlesin mitu korda ka kõiksuguste kohutavate kuuride (Roccu, jms) peale, mida akne puhul tehakse, aga õnneks olin nii tark, et seda endale siiski ei lubanud. Ülikooli ajal leidsin ka esimese sarja, mille positiivne mõju oli päriselt nahal näha – La Roche Posay Effeclar. Teine toode, mis mulle väga meeldis oli Turblissi mudamask. Sain oma nahamuredele mingiks ajaks leevendust aga siiski oli tunne, et see õudus ei lõppe kunagi. Keemiline happekoorimine oli samuti üks meetod, mis tundus mu nahale sobivat. Selle protseduuri puhul ei meeldinud mulle aga see tohutu kipitus ja keemia, mida nahale pandi. Tundsin, et tahan keemia asemel oma nahal hoopis hingata lasta. Seega hakkasin kandma vähem meiki ja tegema kosmeetikavabu päevi.

Pärast ülikooli lõppu hakkasin rohkem enese sisse vaatama ning katsetama paastumise, vegan dieedi, keto dieedi ja erinevate toidulisanditega oma tervist turgutada aga nahk püsis põletikulisena ja läks kohati isegi hullemaks. Oma kehaga niimoodi mängimine ajas organismi täiesti šokki.

Õnneks leidsin just sel ajal enda jaoks LUMI, kelle tooted on tänaseks hõivanud terve minu vannitoa ja mida ma ei vahetaks enam mitte millegi muu vastu! Kuid ka teekond LUMI-ga on olnud üsna pikk. Tänu nende nahaspetsialistide toele ja 360-kraadi nõustamisele olen saanud ‘’nägijaks’’ ning mõistnud, miks minu nahk erinevatel viisidel reageerib.

Kaks aastat tagasi alustasin esimest korda katsetamist LUMI Tundra sarjaga. Umbes 4-5 nädalat läks aega, kuni hakkasin märkama esimesi muutusi. Kuna Tundra erines täielikult kõigest varasemast, mida varasemalt kosmeetika vallas kasutanud olin, tundus sari esialgu imelik ja vale.

LUMI puhul on tegu looduslike toodetega, mis ei lõhna kemikaalide järgi, ei kipita, ei puneta ega kuivata. Seetõttu tundus, et it’s not going to work… Nagu juba mainisin, siis oi, kui valesti ma arvasin! Esimese kuuga oli minu nahk palju klaarim ja puhtam kui iial varem – ning kõige selle juures ka mõnusalt niisutatud!

Samal ajal konsulteerisin pidevalt ka Heleniga, kes mainis, et ma ei tohiks nii palju gluteeni süüa. ,,Sul on näos ju gluteeni-punnid,’’ ütles ta, aga mulle omaselt ma seda esialgu kuulda ei võtnud. Lõpuks andsin aga alla ja paar nädalat ilma gluteenita tegi oma töö – ilmselgelt oli Helenil õigus, nagu alati. Kui loll ma olla võisin – armastus saia vastu oli suurem kui iseenda heaolu…

Ühel hetkel tegin Elsavie juures ka mikrobioomi testi, mis näitas ära bakterite tasakaalu kõhutraktis. Nende toitumisterapeut kinnitas samuti, et gluteen ei ole mulle ning et lisaks peaksin vähendama veini ja kohvi tarbimist. Minu kolm lemmikut asja üldse! Siiski olin juba aru saanud, et teistel on nõuannete osas õigus olnud ja mina ise oma jonnimisega oleksin võinud olla targem. Ma ei ole nõus aga sellega, et peaksin oma lemmiktoidud dieedist täiesti välja jätma. Lihtsalt nii palju kui võimalik, proovin neile leida alternatiive. Valge pasta asemel näiteks musta riisi nuudlid või kikerhernepasta, saia asemel riisigaletid, kohvi asemel matcha, veini asemele skinny bitch. Luban, et see ei ole üldse nii raske kui esialgu tundub!

Premeerin end vahel ka patupäevaga, sest meel peab õnnelik olema ja kui üks pastatoit nädalas seda teeb, siis tuleb seda endale lubada – kõik ei pea alati ekstreemne olema ja senikaua kui kuulad oma keha, on kõik hästi. Lisaks tarbin igapäevaselt ka toidulisandeid, mis minu mikrobioomi tasakaalus hoiavad. Gut health on nii põnev teema ja soovitan kõigil sellesse süveneda ning enda jaoks sobivad lisandid välja filtreetida. Mina kasutan erinevaid probiootikume, kiudaineid, kurkumit, libejalakakoort ja lisaks võtan ka D-vitamiini, C-vitamiini ja Omegat.

Oma keha kuulamine on minu jaoks suhteliselt uus asi aga tänaseks oskan näha ja kuulata, kui ta mulle midagi ütleb. Kui kõht ikka punnitab ja seljal on jälle põletikulised kolded, siis pean mõtlema, mida ma täna valesti tegin.

LUMI toodetest nii palju, et soovitan konsulteerida nende nahaspetsialistidega. Minu enda LUMI rutiin on pea koguaeg muutuv, sest LUMI tooted sobivad üksteisega väga hästi kokku ning ei pea olema tingimata ühe sarja tooted. Tundra on siiani üks lemmikuid, aga täna on minu nahk juba klaar ja tegelen rohkem selle tasakaalus hoidmise ja niisutamisega. Hommikuti kasutan kas raudrohu toonikut või SELGUS lillevett, NAKED hüaluroonhappe multiseerumit ja Tundra näokreemi. Õhtuti armastan Superbloom geel-toonikut, ööseerumit ja Bio-Klinik kreemi. Armastan ka nende MEN tooteid, mis on nahal lihtsalt nii mõnusad. Kindlasti soovitan proovida ka LUMI uut probiootilist kompleksi, mis on Eesti esimene Tartu Ülikooli Kliinikumiga koostöös välja töötatud kompleks, mida segada oma lemmikkreemide ja -seerumite sisse. See on juba nahahoolduse next level! Lisaks ei saa mainimata jätta lavendli ja kibuvitsa hüdrosoole, mida spreitan näole nii päeval kui ka enne magamaminekut – fänname neid elukaaslasega mõlemad.

Pika jutu lõpetuseks – soovin, et oleksin kogu selle infoni, mis meil tänapäeval tervise ja nahahoolduse kohta saadaval on, jõudnud varem. Keda see teema huvitab, uurige oma keha kohta, mikrobioomi kohta, tehke toidutalumatuse test – sest toit on tänapäeval niivõrd erinev sellest, mis see oli 100 aastat tagasi.

Olen tänulik LUMIle ja Helenile, et nad mu õigele teele viisid! LUMI-usku olen pööranud ka kogu oma pere ja sõbrad. Oma naha šokeerimise asemel proovi teda kuulata, tema eest õrnalt hoolitseda ja anna talle võimalus oma loomulikku kaitsebarjääri säilitada.

👉🏼 Võta julgelt ühendust LUMI haldjatega ja küsi nõu, see muudab Su elu!” – Helena 🤍 #minuesimenelumi

Vaata Helena enne ja pärast pilte siit!