Posted on Leave a comment

Väikesemolekuliline hüaluroonhape – väega värskus

Hommikul turgutava kreemi järele haarates ei juurdle me üldiselt koostisainete molekulaarstruktuuri üle. Miks peakski? Samas, hüaluroonhappe puhul sõltub selle mõju nii tootmisprotsessist kui ka molekuli suurusest. Vaatame lähemalt, mis ainega on tegu ja millist kasu on oodata hooldustootest.

Organismile omane niisutaja

Hüaluroonhape on kuum sõna kosmeetikatööstuses. Aine sai laiema tähelepanu osaliseks 1990ndatel pärast reportaaže Yuzurihara linnast Jaapanis, kus enamik inimesi elab 90-aastaseks ja vanemaks, kaotamata vitaalsust ja seejuures rohkelt suitsetades. Nooruslikkuse aluseks peeti mitmete teadlaste sõnul kohale omast toitumist, kus taimeöstrogeenirikkad juurviljad ergutavad hüaluroonhappe tootmist.

Hüaluroonhape on inimesele ja paljudele teistele liikidele omane molekul, mis moodustab kudedes koos teiste ainetega geelilaadse rakuvahelise täite. Näiteks sisaldab 60 kilo kaaluva täiskasvanu keha ligikaudu 12 grammi hüaluroonhapet, millest pisut enam kui pool paikneb nahas.

Üheks oluliseks hüaluroonhappe omaduseks on kudede niiskustasakaalu hoidmine, mis on naha heaolu peamisi allikaid. Üks hüaluroonhappe molekul suudab siduda endast 1000 korda enam vett.

Kaitseb välismõjude eest

Hüaluroonhapperikas keskkond kaitseb füüsiliste põrutuste eest, muudab naha elastseks ja annab sellele liikuvuse. Uuringud näitavad, et hüaluroonhape kaitseb ka vabade radikaalide põhjustatud kahju eest, stimuleerib elastsust andva kollageeni tootmist ning mõjub põletikuvastaselt.

Seepärast kasutatakse hüaluroonhapet kosmeetikatoodetes kui imehead kudede taastajat, naha niisutajat ja silujat. Tundliku naha punetus on olemuselt põletikuline protsess, mille vastu aitab samuti hüaluroonhape.

Hüaluroonhappega kortsude vastu

Organismi vananedes toodetakse hüaluroonhapet üha vähem, mis toob kaasa ka molekulide väiksema veesisaldusvõime. Näiteks on täiskasvanul beebiga võrreldes 20 korda vähem hüaluroonhapet. Väiksema veesisaldusvõime tagajärjeks on mahult vähenenud nahakude ning õhenemise ilminguks on kortsude teke. Appi tuleb välispidine naha elustamine kaotatud hüaluroonhappega.

Suurus loeb

Looduslik hüaluroonhape on suhteliselt suur molekul, mis ilma biotehnoloogilise eritöötluseta ei jõua läbi epidermi, nii et niisutus toimub tõhusalt ainult naha pealmises kihis. Tänapäeval on müügil erineva suurusega hüaluroonhappe molekuliga kosmeetikatooteid, mistõttu on oluline jälgida kasutatava hüaluroonhappe molekulaarkaalu, et saavutada sügav niisutus. Uuringud näitavad, et väikese molekuliga hüaluroonhape parandab naha funktsiooni ning omab lisaks niisutusele ka vananemisvastast toimet.

„Pärisnaha loomulik uuenemine ja sidekoerakkude omadused sõltuvad otseselt hüaluroonhappe kogusest, mis vanuse suurenedes väheneb. Seega soovitatakse hüaluroonhapet sisaldavaid tooteid kasutama hakata esmaste vananemisilmingute tekkimisel. Mida väiksem on molekul, seda sügavamale nahka see imendub, samas ei tungi see vereringesse. Samuti aitab hüaluroonhape stimuleerida kollageeni moodustumist, muutes naha elastseks ning kaitstes seda UV-kiirguse eest.”

Meelika Koitjärv
kosmeetikatoodete terviseohutuse hindaja,
Tallinna Tehnikaülikooli doktorant

Allergeenid ja tootmisprotsess

Lisaks molekuli suurusele on oluline tähelepanu pöörata ka hüaluroonhappe tootmisviisidele. Hüaluroonhapet toodetakse põhiliselt kahel viisil: seda eraldatakse loomsest koest või saadakse bakterkultuuride fermentatsioonil. Enim on hüaluroonhapet kukeharjastes, kuid loomse produkti puhul on ohuks nakatumine toksiliste proteiinide ja viirustega, mis võivad hiljem põhjustada nahas allergilist reaktsiooni.

Bakterite abil produtseeritud hüaluroonhape on väga puhas ja inimorganismile erakordse biosobivusega. Kui on tegemist patogeensete tüvedega, nagu streptokokk, võib hüaluroonhape sisaldada bakteriaalseid toksiine, proteiine, nukleiinhappeid ja raskemetalle, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Seega on oluline ka kasutatud bakterite sobivus. Tootmisprotsessi keerukus ja väikeste molekulide saamine teeb tõhusa aine kalliks.

Hüaluroonhape LUMI toodetes:

  • Kõikides LUMI kreemides on naha paremaks niisutamiseks lisatud hüaluroonhapet.
  • Kasutame mitme molekulaarkaaluga hüaluroonhapet tagamaks niiskuse kõikides nahakihtides.
  • Kasutame väikesemolekulilist hüaluroonhapet molekulaarkaaluga 800 kDa.
  • Ainel on allergeeni- ja patogeenivaba tootmisprotsess.
Fotograaf: Caroline Sada
Posted on Leave a comment

Nahk toiduga terveks

Menüü värviliseks! Ilusa naha salanipid

Kuna terve ja kauni naha aluseks on kvaliteetsed toitained, panime koos hinnatud toitumisterapeudi ja-koolitaja dr Annely Sootsiga kokku kümme toitumispõhimõtet, mis aitavad nahal püsida klaar. Need on inspireeritud Vahemere dieedist, mis on teadlaste sõnul just pikaealisuse, parema tervise ja kauni naha pandiks. Proovi kindlasti ka “Särava naha smuutit”, mis varustab nahka vajalike vitamiinide, antioksüdantide ja bioflavonoididega.

10 toitumissoovitust

1. Ütle “Ei” rangetele dieetidele.

Ekstreemsete kaalukaotusdieetidega ei piira sa vaid kaloreid, vaid ka oluliste toitainete (valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, mineraalained) omastamist. Terve nahk ja juuksed vajavad toimimiseks aga kõiki mainitud aineid. Nende pikaajaline puudus hakkab tõsiselt mõjuma tervisele ning peegeldub ka välispidiselt.

2. Värvilise toidulaua lummuses. Pool toidust peaksid moodustama puu-ja juurviljad.

Nö “vikerkaaredieedi” puhul saab organism kätte laia valiku vitamiine ja mineraale, mis kaitsevad nahka ja tervist. Pooled puu-ja juurviljad iga toidukorra juures tuleks tarbida toorelt.

3. Pane aukohale kasulikud rasvhapped.

Need on asendamatud ehituskomponendid naha, juuste ja küünte tervise jaoks. Keha ei ole võimeline neid ise tootma ja just seetõttu tuleb rasvhapped omandada toiduga. Põletikuliste reaktsioonide vältimiseks jälgi, et oomega-3 ja oomega-6 suhe jääks ligikaudu 1:3 (tänapäevaste dieetide juures sageli 1:15). Sobilikuks on näiteks külmpressitud kanepiseemneõli. Lisa menüüsse ka rasvast kala, pähkleid, seemneid ja avokaadot ning sinu nahk püsib pehme ja elastne, juuksejuured saavad toidetud ja küünte murdumine väheneb.

4. Mineraalid!

Mineraalainetest on naha tervise sisukohalt olulisimad antioksüdantse kaitsesüsteemiga seotud tsink ja seleen. Tsinki saame munast, täisteratoodetest, kõrvitsaseemnetest, tomatist ja sibulast. Seleeni kalast (sardiin, lõhe, räim jt), munast, seesami-ja päevalilleseemnetest.

5. Joo vett!

Kroonilise veepuuduse tagajärjel võib nahk muutuda kuivaks ja ketendavaks. Joo päeva jooksul vähemalt 6 kuni 8 klaasi puhast vett. Veepuudust mõjutab ka soolaga liialdamine, kuna see viib kehast välja nii vett kui kaaliumi, kuivatab nahka ja limaskesti.

6. Jäta hüvasti töödeldud ja rafineeritud toiduainetega.

Kõrge glükeemilise koormusega toiduained ehk nn “kiired süsivesikud” põhjustavad veresuhkru kiiret tõusu. See on organismile ohtlik. Eemalda menüüst rafineeritud suhkur, valgest jahust tooted, rafineeritud teraviljad, maiustused, tööstuslikud valmistoidud. Eelista täisteratooteid, ube, läätsesid, mis sisaldavad ka kasulikke vitamiine ja mineraale. Maiustuste asemel vali väikeses koguses mesi, pähklid ja marjad.

7. Eelista orgaanilist, tarbi lihatooteid harva.

Eelista vabalt peetud loomade liha, kuna neis on enam kasulikke toitaineid. Valget liha (linnu-aga ka jäneseliha) soovitatakse süüa 2 portsonit nädalas. Selles ei leidu nii palju küllastunud rasvhappeid kui punases lihas. Viimast söö vähem kui kaks korda nädalas väikeses koguses.

8. Aurutamine ja ahjus küpsetamine.

Väldi kõrgemal temperatuuril küpsetamist ja praadimist. Eelista määrdeainetest kookosrasva, oliiviõli, taluvõid või loomarasva. Oluline on jälgida, et õli ei kuumeneks suitsemistemperatuurini – see on erinevatel õlidel varieeruv. Lisa salatitesse kanepi-, oliivi-, seesami-, tudra-, lina- või kreeka pähkli õli.

9. Antibakteriaalsed toiduained.

Põletikulisi protsesse aitavad leevendada ingver ja küüslauk. Samuti oregano ehk puneõli, aloe vera ning kookosrasvast tulenev kaprüülhape, mis on samuti antimikroobse ja seenvastaste omadustega. Puneõli võib samuti määrida otse vistrikele põletiku leevendamiseks.

10. Naudi toitu, luba endale aeg-ajalt ka patustamist!

Pole midagi tervislikumat, kui rõõmus ja lustakas ellusuhtumine.

Särava naha smuuti

Turguta end maitsva vahepalaga, mis mõjub suurepäraselt ka sinu nahale! Viska blenderisse järgmised koostisosad:

  • Peotäis kanepiseemneid – võimas oomega rasvhapete allikas.
  • Kookosrasva või-piima – sisaldab samuti oomega rasvhappeid ja on antibakteriaalne.
  • Eelnevalt vees leotatud toortatart – sisaldab kiudaineid ja taimseid proteiine.
  • Tumedaid marju nagu mustikaid, mustsõstraid – sisaldavad antioksüdante, bioflavonoide, vitamiine.
  • Punaseid marju nagu jõhvikaid, pohli, vaarikaid – sisaldavad antioksüdante, bioflavonoide, vitamiine.
  • Lisa maitseks ka supertoiduainet mett.

 

Toidukvaliteediga nahahooldus