Posted on

Mikrobioom kui tervise juhtimiskeskus

Lumi x PELL x Elsavied ühendab kirg mikrobioomiga seonduva vastu. Oleme aru saanud, et mikrobioomi võiks suhtuda kui tervise juhtimiskeskusesse. Mitmekesisest ja rikkalikust mikrobioomist saab alguse normaalne ainevahetus, immuunsus ja närvisüsteemi toimimine.

On ekslik arvata, et ka nahaprobleemid on ainult väline probleem. Juurpõhjus peitub pea alati meie soolestiku ja mikrobioomi seisukorras. LUMI jaoks on oluline, et kliendid mõistaksid tervisliku toitumise ja tasakaalus mikrobioomi tähtsust terve naha saavutamisel ja hoidmisel. Kõik probleemid algavad seestpoolt ja toitumine on selle juures keskne lüli. Mida me sööme ja mida me toidust kätte saame. Ühendasime väed ja toome taas teieni Elsavie abiga baasteadmised mikrobioomist.

Mis on mikrobioom?

Mikrobioom on kõikide mikroorganismide kogum, kes elavad meie peal ja meie sees. Me pakume oma olemasoluga neile sobivat elukeskkonda ja vastastikku kasulikku koostööd. Neid mikroorganisme on igal pool, kõige rohkem soolestikus, aga ka nahal, hingamisteedes ja  isegi ajus, mida me varasemalt pidasime steriilseks organiks. See lai kogukond mikroorganisme elavab meie sees tasakaalus, harmoonias ja igal ühel neist on oma eesmärk. 99% nendest mikroorganismidest on bakterid ja neist 99% elavad meie seedekulgla viimases meetris, jämesooles.

Mõtleme mikrobioomist kui tervise juhtimiskeskusest, sest nad on seotud meie geenide avaldumisega, närvisüsteemiga, seedimisega ja immuunsusega. Need bakterid aitavad toidust kätte saada maksimaalsel hulgal energiat, aitavad toota vitamiine ja ühendeid.

Kas teadsite, et ka meie meeleolu püsib tänu bakteritele stabiilne? Nimelt toodab soolestik ligi 90% meie kehas olevast “õnnehormoonist” ehk serotoniinist ja 50% dopamiinist!

Selgunud on ka, et inimese jämesoole ja aju vaheline ühendus aitab toime tulla stressiga ja määrab ära sinu intellektuaalsed võimed. Me elame mikrobioomiga väga tugevas sümbioosis ja sellest tulenevalt peame muutma oma vaadet sellele, kuidas me end inimesena näeme ja kui mõjutatavad oleme me enda peal ja sees olevatest bakteritest.

Düsbioos.

Rikkalik ja mitmekesine mikroobide kogumik peab olema tasakaalus nagu mistahes ökosüsteem maailmas, kust me ei saa ühtegi liiki vahelt ära võtta ilma, et tekiks probleemid. Kahjuks antibiootikumide ja muude ravimite liigne kasutamine ning ühekülgne, ületöödeldud ja kiudainetevaene toitumine on viinud meid olukorda, kus mikrobioomi liigirikkus on vähenenud ja kasulikud bakterid on nälga jäänud, mis viib mikrobioomi tasakaalutuse ehk düsbioosini. Paljude autoimmuunhaiguste puhul leitakse seoseid vaesuva ja düsbioosis oleva mikrobioomiga.

Kui me sööme ainult kiiresti imenduvaid süsivesikuid, siis imenduvad need liiga ruttu seedesüsteemi ülemises osas ja need ei jõua seedekulgla viimasesse osasse, jämesoolde, kus elab 99% meie mikrobioomist. See tingib selle, et nendeni lihtsalt ei jõua toitu, meie organism on sellest kõik enne ära tarvitanud. Samuti on probleemiks liigse loomse toidu tarbimine, sest  bakterid ei suuda sellest endale toitaineid ammutada.

Toitainetevaene toitumine tingib selle et soolestikku tekivad „mikroobikõrbed“ kus puudub normaalne mikroobide populatsioon mis omakorda tähendab et soolestiku seinte rakustruktuur on „paljas“ ja palju kergemini kahjustatav. Selline „paljas“ soolestiku sein põhjustab lekkiva soole sündroomi ning võib viia tugevate põletikuliste protsesside ja krooniliste haigusteni nagu Crohn´i tõbi.

Viimased teadusuuringud toovad välja ka selle et tasakaalust väljas mikrobioomi aitab kiiremini tagasi tasakaalu viia meie kehas olev endokannabinoidsüsteem (!), mille alatalitlusega seostatakse paljude krooniliste ha autoimmuunspektri haiguste avaldumist. Meie keha endokannabinoidsüsteemi saab toetada aga jällegi kvaliteetse ja mitmekesise toidu söömisega, kiirabi saab aga anda sissevõetavate fütokannabinoididega PELL-ilt.

Kuidas toetada oma mikrobioomi?

Sinu tervis algab kõhust. Iga toidutera, mis Sa sisse sööd, saavad ka Sinu bakterid. Sinu valik on, keda sa toidad ja keda sa nälga jätad.

Oluline on suurendada taimse ja kiudainerikka toidu osakaalu oma toitumises. Lahustumatuid kiudaineid meie enda organism ei seedi ja tänu sellele jõuavad need jämesoolde. Bakteritele on see ideaalne toit ja nad lagundavad need sellisteks aineteks, mida meie keha saab kasutada. Samuti aitavad lahustumatud kiudained puhastada soolestiku seina sinna kuhjunud soovimatutest lisanditest nagu bakterite elutegevuse jäägid mida me otseselt ei vaja. Nii omastad sina maksimaalselt energiat söödud toidust ja ühtlasi saavad ka sinu soolebakterid süüa, kes kasvatavad end ja oma perekondi selle toidu abil üles, jättes puutumata soolestiku siseseina õhukese kihi, mis on oluline barjäär soolestiku ja vereringe vahel, kriitilise tähtsusega meie immuunsussüsteemile.

Kiudained aitavad hoida kõhuelustiku mitmekesisena ja seeläbi kogu tervise korras. Need aitavad alandada vererõhku, hoida verersuhkru taseme normaalse,  suurendada väljaheite mahtu, mis aitab kõhul paremini läbi käia.

Igaühe mikrobioom on individuaalne, nagu sõrmejälg. Seetõttu sobib igale inimesele erinev toitumine. Me peaksime liikuma personaalsema ja vajaduspõhisema toitumise poole. Ei ole vaja praktiseerida kindlaid dieete, vaid teha selgeks endale toitumise põhitõed, mida sa suudad jälgida pika aja, loodetavasti terve elu jooksul. Muidugi mängib ka suurt rolli elustiil, uni ja liikumine. Elsavie tuleb appi ja õpetab jätkusuutlikke harjumusi looma!

Mikrobioom & Nahk

Soole- ja naha mikrobioomil on üllatavalt palju sarnaseid eesmärke ja  funktsioone. On teada, et need kaks mikrobioomi mõjutavad üksteist suurel määral, kuid kuidas täpsemalt, selle kohta teame veel vähe.

Teame aga seda, et düsbioos naha ja/või soolestiku mikrobioomis on seotud muutunud immuunvastusega, soodustades nahahaiguste, nagu atoopiline dermatiit, psoriaas, akne, kõõm ja isegi nahavähi teket. (3)

Tasakaalutu mikrobioomiga nahk muutub tundlikuks ja on soodsam pinnas põletike tekkeks. Naha tundlikkus esineb juba ca 60-70% inimestest, selle tendents on kiirelt kasvav ning punetavast nahast on saanud uus normaalsus.

Kõhu ja naha mikrobioomis peab olema tasakaal. Kui valitseb tasakaal, siis kaovad ka põletikud.

Ei ole olemas otseselt halbu ja häid baktereid, pigem on nad neutraalse toimega. Nende positiivne või negatiivne olemus sõltub tasakaalust või selle puudumisest.  Kui bakterite hulk väheneb, tekib risk, et mõned põletikku soodustavad bakterid täidavad tühja koha ja hakkavad vohama, tuues kaasa erinevaid nahaprobleeme.

Hoolimata sellest, et riiulid on erinevates nahahooldustoodetest lookas, pole olnud nahad kunagi nii halvas seisus kui täna. Samuti on märgata, et ka väikeste beebide nahad on problemaatilised.

Meie LUMIs usume, et kui hoida naha mikrobioom tasakaalus, vähenevad või kaovad paljud nahaprobleemid.

Naha mikrobioomi aitab taastada ja hoida LUMI nahahooldusrutiin, mis on vaba kõigest, mis ei meeldi meie nahal elavatele intelligentsetele semudele-bakteritele.

Oluline on süüa päris toitu. Soovitatavalt hooajalist, kodumaist. Ühekülgne ja ületöödeldud toit toidab pärmseent ja põletikke soodustavaid baktereid. Tuleb keskenduda kvalitseetse rasva ja valgu söömisele ja eelpool mainitud kiudianetele. Nahale olulised toitained on näiteks räni, d- ja c-vitamiin, tsink. Puuduse korral saab abi toidulisanditest. Isegi kui toitud väga tervislikult, on sellest vähe kasu, kui su keha ei suuda neid aineid omastada. Siis võib olla abi seedeensüümidest. Seda, millises olukorras on Sinu mikrobioom ja seedimine, saab testida.

Inimese nahk teeb läbi uuenemiskuuri iga kuu aja tagant, seetõttu tuleb tervisliku toitumise tulemuste avaldumisel näonahal anda aega.

Probiootikumid ja fütokannabinoidid.

Põletikud seedeelundkonnas on järjest levinum probleem ja aina nooremate inimeste seas. Põletikuliste soolehaiguste alla liigituvad Crohn´i tõbi ja haavandiline koliit, mõlema puhul on potentsiaal soolestiku limaskesta kahjustumisele ja soolestiku rakkude hävinemisele.

Fütokannabinoidid ehk taimedest saadavad kannabinoidid toetavad tõendatult nii põletike alanemist, kudede taastumist kui ka mikrobioomi tervist.

Pell.bio on tutvustanud meile võimsat kombinatsiooni soole tervise edendamiseks, fütokannabinoidid ja probiootikumid, mis üksteise toimet vastastikku suurendavad.

Võta oma mikrobioomi tervis tähelepanu alla. Lisa menüüsse rohkelt erinevaid taimseid toite, tervislikke rasvu ja valke. Mõtle toitumisel sellele, kas sellega toidad vaid enda isusid või hoolitsed ka oma mikrobioomi eest? Mitmekülgne ja rikas mikrobioom hoolitseb Sinu tervise, meeleolu ja ilu eest, hoolitseme meie tema eest ka! Ja oluline ei ole ainult see, mida me sisse sööme, vaid ka see, mida me endale peale määrime. Naha ja soolestiku mikrobioom on omavahelises seoses ja väliskeskkonnast mõjutatav.

Sealjuures ärme unusta seda, et eesmärk ei ole ennast piitsutada, vaid elustiili ja toitumise korrigeerimisega elada parema kvaliteediga elu ehk nagu Priit Lumi ütles, investeerime oma tervisepanka!

Kasutatud allikad
1.Elsavie ja LUMI Webinar 2022
2.Pell.bio koduleht
3.Pessemier, B., Lynda, G., Debaere, M., Maes, A., Paetzold, B.,Callewaert, C. (2021)Gut–Skin Axis: Current Knowledge of the Interrelationship between Microbial Dysbiosis and Skin Conditions. Microorganisms, 9(2), 353

 

 

Posted on Leave a comment

Nahk toiduga terveks

Menüü värviliseks! Ilusa naha salanipid

Kuna terve ja kauni naha aluseks on kvaliteetsed toitained, panime koos hinnatud toitumisterapeudi ja-koolitaja dr Annely Sootsiga kokku kümme toitumispõhimõtet, mis aitavad nahal püsida klaar. Need on inspireeritud Vahemere dieedist, mis on teadlaste sõnul just pikaealisuse, parema tervise ja kauni naha pandiks. Proovi kindlasti ka “Särava naha smuutit”, mis varustab nahka vajalike vitamiinide, antioksüdantide ja bioflavonoididega.

10 toitumissoovitust

1. Ütle “Ei” rangetele dieetidele.

Ekstreemsete kaalukaotusdieetidega ei piira sa vaid kaloreid, vaid ka oluliste toitainete (valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, mineraalained) omastamist. Terve nahk ja juuksed vajavad toimimiseks aga kõiki mainitud aineid. Nende pikaajaline puudus hakkab tõsiselt mõjuma tervisele ning peegeldub ka välispidiselt.

2. Värvilise toidulaua lummuses. Pool toidust peaksid moodustama puu-ja juurviljad.

Nö “vikerkaaredieedi” puhul saab organism kätte laia valiku vitamiine ja mineraale, mis kaitsevad nahka ja tervist. Pooled puu-ja juurviljad iga toidukorra juures tuleks tarbida toorelt.

3. Pane aukohale kasulikud rasvhapped.

Need on asendamatud ehituskomponendid naha, juuste ja küünte tervise jaoks. Keha ei ole võimeline neid ise tootma ja just seetõttu tuleb rasvhapped omandada toiduga. Põletikuliste reaktsioonide vältimiseks jälgi, et oomega-3 ja oomega-6 suhe jääks ligikaudu 1:3 (tänapäevaste dieetide juures sageli 1:15). Sobilikuks on näiteks külmpressitud kanepiseemneõli. Lisa menüüsse ka rasvast kala, pähkleid, seemneid ja avokaadot ning sinu nahk püsib pehme ja elastne, juuksejuured saavad toidetud ja küünte murdumine väheneb.

4. Mineraalid!

Mineraalainetest on naha tervise sisukohalt olulisimad antioksüdantse kaitsesüsteemiga seotud tsink ja seleen. Tsinki saame munast, täisteratoodetest, kõrvitsaseemnetest, tomatist ja sibulast. Seleeni kalast (sardiin, lõhe, räim jt), munast, seesami-ja päevalilleseemnetest.

5. Joo vett!

Kroonilise veepuuduse tagajärjel võib nahk muutuda kuivaks ja ketendavaks. Joo päeva jooksul vähemalt 6 kuni 8 klaasi puhast vett. Veepuudust mõjutab ka soolaga liialdamine, kuna see viib kehast välja nii vett kui kaaliumi, kuivatab nahka ja limaskesti.

6. Jäta hüvasti töödeldud ja rafineeritud toiduainetega.

Kõrge glükeemilise koormusega toiduained ehk nn “kiired süsivesikud” põhjustavad veresuhkru kiiret tõusu. See on organismile ohtlik. Eemalda menüüst rafineeritud suhkur, valgest jahust tooted, rafineeritud teraviljad, maiustused, tööstuslikud valmistoidud. Eelista täisteratooteid, ube, läätsesid, mis sisaldavad ka kasulikke vitamiine ja mineraale. Maiustuste asemel vali väikeses koguses mesi, pähklid ja marjad.

7. Eelista orgaanilist, tarbi lihatooteid harva.

Eelista vabalt peetud loomade liha, kuna neis on enam kasulikke toitaineid. Valget liha (linnu-aga ka jäneseliha) soovitatakse süüa 2 portsonit nädalas. Selles ei leidu nii palju küllastunud rasvhappeid kui punases lihas. Viimast söö vähem kui kaks korda nädalas väikeses koguses.

8. Aurutamine ja ahjus küpsetamine.

Väldi kõrgemal temperatuuril küpsetamist ja praadimist. Eelista määrdeainetest kookosrasva, oliiviõli, taluvõid või loomarasva. Oluline on jälgida, et õli ei kuumeneks suitsemistemperatuurini – see on erinevatel õlidel varieeruv. Lisa salatitesse kanepi-, oliivi-, seesami-, tudra-, lina- või kreeka pähkli õli.

9. Antibakteriaalsed toiduained.

Põletikulisi protsesse aitavad leevendada ingver ja küüslauk. Samuti oregano ehk puneõli, aloe vera ning kookosrasvast tulenev kaprüülhape, mis on samuti antimikroobse ja seenvastaste omadustega. Puneõli võib samuti määrida otse vistrikele põletiku leevendamiseks.

10. Naudi toitu, luba endale aeg-ajalt ka patustamist!

Pole midagi tervislikumat, kui rõõmus ja lustakas ellusuhtumine.

Särava naha smuuti

Turguta end maitsva vahepalaga, mis mõjub suurepäraselt ka sinu nahale! Viska blenderisse järgmised koostisosad:

  • Peotäis kanepiseemneid – võimas oomega rasvhapete allikas.
  • Kookosrasva või-piima – sisaldab samuti oomega rasvhappeid ja on antibakteriaalne.
  • Eelnevalt vees leotatud toortatart – sisaldab kiudaineid ja taimseid proteiine.
  • Tumedaid marju nagu mustikaid, mustsõstraid – sisaldavad antioksüdante, bioflavonoide, vitamiine.
  • Punaseid marju nagu jõhvikaid, pohli, vaarikaid – sisaldavad antioksüdante, bioflavonoide, vitamiine.
  • Lisa maitseks ka supertoiduainet mett.

 

Toidukvaliteediga nahahooldus